Hinnatõus paneb ostjad maiustuste ja mahla asemel mune ja võid ostma

Foto: Priit Mürk/ERR

Toidukaupade kiiresti kallinev hind on muutnud inimeste ostuvalikuid, nii et varasemast harvem rändab korvi maiustusi ja mahla, rohkem aga mune ja võid, mis poekettide hinnangul viitab trendile rohkem kodus ise küpsetada ja toitu valmistada.

Toidukaupade müük vähenes oktoobris võrreldes aastatagusega seitse protsenti ning kauplusekettide esindajad kinnitavad, et inimesed on tunduvalt valivamaks muutunud.

Rimi ostujuht Talis Raak rääkis ERR-ile, et näiteks omamärgitoodete osakaal müügis kasvab märksa kiiremini kui varem.

"Kliendid vahetavad oma lemmikbränditoote alternatiivse omamärgitoote vastu. See on üks asjaolu, millest näeme, et kliendid on valivamad," lausus ta.

Nii Selver kui Rimi kinnitasid, et kampaaniatoodete osakaal on tunduvalt kasvanud. Rimi hakkas hiljuti viimase säilivuskuupäevaga toodetel kasutama allahindluskleebiseid ja need lähevad Raagi sõnul väga hästi kaubaks.

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski tõi välja, et kampaaniatoodete osakaal ostukorvis jõudis oktoobris juba 45 protsendi juurde. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on see peaaegu kolmandiku võrra suurem näitaja. Oktoobri tulemuste puhul tuleb arvesse võtta, et toidukaupade inflatsioon oli selle aasta kõrgeim – koguni 28 protsenti.

"Keskmine ostukorv sisaldab aina enam põhitoiduaineid ja harjumuspäraste toodete odavamaid alternatiive. Oktoobri näitajate põhjal Selveris saame öelda, et kliendid eelistasid osta rohkem ja madalama ühikuhinnaga töötlemata jahutatud liha- ja piimatooteid," lausus ta.

Vähem pandi ostukorvi kallimaid marineeritud, maitsestatud ning muul viisil töödeldud liha-, kala- ja piimatooteid ning eeltöödeldud puu- ja köögivilju.

Verivorsti pealt kokku ei hoita

"Uue trendina võib tuua välja, et oktoobrist on langusesse pööranud ka maiustused, näksid, mahlad, toidulisandid. Ka alkoholi ostmisesse on esimest korda selle aasta jooksul ilmunud väike langustrend, küll ei ole pidurdunud tubakatoodete ostmine," lisas Veski.

Selle aasta viimases kvartalis on kõik peamised värskete toidukaupade tootesegmentide mahulised müügid langenud alla eelmise aasta taseme. Aasta arvestuses tervikuna on enim vähenenud kala, puu- ja köögivilja, jäätiste, pähklite ja kuivatatud puuviljade müük.

Rimi on samuti täheldanud väiksemat huvi valmistoidu vastu ning pigem tooraineks sobivate kaupade ostmist, millest saab kodus ise süüa teha. Kokku hoitakse ka impulssostude, näiteks uhkemate juustude ja maiustuste arvelt.

"Aga on üks kummaline fakt, mille arvelt pole kokku hoitud: pühadekraam läheb nagu nui neljaks: verivorstid, jõulumaiustused," sõnas Raak.

Anomaaliana tõi ta välja ka või müügi, mis on tunduvalt kasvanud. Poeketi töötajad on arutanud, et põhjuseks võib olla tortide-kookide hinna järsk kallinemine, mistõttu inimesed on hakanud rohkem ise kodus küpsetama.

Sellele viitab ka Selveri kogemus, nimelt on ka munade müügimaht hoolimata suurest hinnasurvest naasnud eelmise aasta taseme lähedale. Veski hinnangul näitab see ilmselgelt, et toitu valmistatakse suuremal määral ise. Samas ostetakse palju ka hommikusöögihelbeid, müslisid, kiirtoite ja purgis valmistoite.

Sortiment muutub ostueelistustest aeglasemalt

Kuigi võiks eeldada, et poodidel pole enam motivatsiooni müüa kallima otsa tooteid, mille müük on minimaalseks kahanenud, ei mõjuta see esialgu sortimenti kuigivõrd, kuna tegu on pika protsessiga. Rimi ostujuht selgitas, et sõltuvalt tootegrupist muutub sortiment kuni neljal korral aastas ja vahetusi ei saa väga kiirelt teha, sest asemele võetava toote tootja peab samuti oma mahte pikemalt planeerima.

Samas tunnistas Raak, et nii tihedalt nagu praegu pole hinnamuutusi varem kunagi olnud ning ostujuhid ägavad muudatuste vastuvõtmise all, kõike tuleb läbi rääkida ja kaaluda.

Praegu pole poodides ostjatenappust kuskil märgata, see pole aga märk kellegi paksust rahakotist, vaid jõuluajast, mis poekettide jaoks on juba alanud.

"Jõulud ja jaanipäev on enim külastatav aeg nii kriisis kui ka mittekriisis. Piparkooke ostetakse ikka," tõdes Raak.

Tööstuskaupade puhul märkis Selveri esindaja, et kulutusi esmavajalike enesehooldustoodete, hügieeni- ja puhastusvahendite peale Eesti inimesed ära pole jätnud, küll aga on nõudlus kahanenud kõige muu, eriti aga garderoobikaupade, tehnika, ajakirjanduse, kirjanduse ja köögitarvete tootesegmentides.

Statistikaameti andmetel mõjutasid jaekaubanduse müügitulu langust oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga seitse protsenti.

Konjunktuuriinstituudi koostatav neljaliikmelise pere ühe nädala ostukorv maksis tänavu septembris 103,72 eurot, aasta varem samal ajal sai selle kätte 82,14 euroga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: