Suurima käibega poekett on Eestis Coop, millele järgnevad Selver, Maxima, Rimi ja Grossi toidukaubad. Kui 2024. aastal tabas mõnd poeketti ka käibelangus, siis möödunud aastal kasvas kõigi suuremate kettide käive, ehkki vaid pisut.

Ühistulise organisatsioonina tegutseva Coopi turuosa oli mullu ligi 23 protsenti ja poode oli neil eelmise aasta lõpu seisuga 315, mis jagunesid Maksimarketiteks, Konsumiteks, Coopi lähikauplusteks ja ehituskeskusteks.

Aruandes tõdes ettevõte, et juba teist aastat vähenesid Eestis toidu- ja esmatarbekaupade sektoris toidu müügimahud ning eratarbimine on viimased kaks aastat püsinud 2023. aasta tasemel.

Siiski kasvas Coop Eesti jaekaubanduse netokäive eelmisel aastal 0,2 protsendi võrra 855,3 miljoni euroni. Ärikasum oli aga 10,2 miljonit eurot ja vähenes võrreldes 2024. aastaga veerandi võrra.

Coopi andmeid on samas raske teiste kettidega kõrvutada, sest grupp koosneb piirkondlikest tarbijaühistutest ning neid teenindavast Coop Eesti Keskühistust ja juriidilises mõttes ei ole tegu klassikalise kontserni, vaid koostöögrupiga, mille majandustulemused avaldatakse koos keskühistu aruandega.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum ulatus Coop Eesti Keskühistul 59,22 miljoni euroni, kuid dividende Coop ei maksa, sest nende poliitika on investeerida kogu tulu tagasi kaubandusvõrgu arengusse.

Coopi turuosa on kasvamas, sest tänavu kevadel teatas Soome kaubanduskontsern SOK, et müüb Prisma Peremarketi Eesti kauplused Coopile.

Prisma on mitmel viimasel aastal kahjumis olnud ning ka 2025. aasta polnud erand: miinusesse jäädi 3,79 miljoni euroga ning kahjum oli seitse protsenti suurem kui 2024. aastal. Käive kasvas samal perioodil ligi ühe protsendi võrra 207,7 miljoni euroni.

Tööjõukulud olid Prismal 15,37 miljonit eurot ja töötajaid oli mullu keskmiselt 622.

"Prisma Peremarketi lühiajalistele tegevustele avaldas mõju eelkõige madal tarbijakindlus, suhteliselt kõrge energiahind ning üldine majanduskeskkonna ebastabiilsus. Võimaliku negatiivse mõju leevandamiseks pöörati erilist tähelepanu kuluefektiivsusele ja energiatõhususele," teatas poekett oma aastaaruandes.

Grossi poode pidav OG Elektra kasvatas käivet konkurentidest jõulisemalt: 2024. aastal oli see ligi 253 miljonit eurot, mullu aga 14 protsendi võrra enam ehk 288,23 miljonit eurot. Ka kasum kerkis 11 protsendi võrra 12,98 miljoni euroni.

Aastaaruandes rõhutab OG Elektra, et on kahel aastal käibemaksutõusu oma kasumlikkuse arvelt kinni maksnud. Mullu sisenes ettevõte spaaturule, alustades Viljandisse spaahotelli rajamist.

"Ettevõtja vaatab tulevikku ambitsioonikalt. Kui planeeringute protsessid
kulgevad plaanipäraselt, võivad 2027. aasta laienemisplaanid tuua kaardile mitmeid uusi sihtkohti," kinnitas OG Elektra aruandes.

Poeketil kulus tööjõule koos sotsiaalmaksuga 30,05 miljonit eurot ja töötajaid oli keskmiselt 1347.

Aastalõpu seisuga oli poeketil 85 kauplust, kus müüdi toitu ja esmatarbekaupu, ning kaks tööstuskaupade kauplust.

Jaotamata kasumit on OG Elektral 152,55 miljonit eurot.

Rimi Eesti hindab oma turuosaks Eestis 13,2 protsenti. Ettevõtte käive kasvas mullu veidi alla poole protsendi võrra ja oli 484,98 miljonit eurot. Kasumisse jäädi 2,45 miljoni euroga, kuid võrreldes 2024. aasta kaheksat miljonit eurot ületanud kasumiga langes see 69 protsendi võrra.

"Ettevõtte jaoks iseloomustas 2025. aastat inflatsioonist tingitud müügikasv, müügimahud jätkasid sarnaselt varasematele aastatele langustrendi," tõdes Rimi Eesti aruandes ning lisas, et üldise majandusolukorra tõttu jätkus ka klientide hinnatundlikkuse ja -teadlikkuse kasv, eriti pärast käibemaksutõusu.

Aastalõpu seisuga oli Rimil 83 kauplust, mille seas hüper- ja supermarketid ning mini- ja ekspresskauplused. Tööjõukulusid oli keskmiselt 2491 töötajaga Rimis 44,29 miljonit eurot.

Dividendideks maksis Rimi Eesti mullu 8,2 miljonit eurot.

Maxima 86 kauplusega jaekett tõi aruandes samuti välja nõrga eratarbimise ning teist aastat järjest toimunud käibemaksutõusu.

"Toidukaupade jaemüügis turuosa pärast tihenenud konkurentsi tõttu kasvas äriühingu kampaaniamüügi osakaal," sedastas Maxima aastaaruandes, lisades, et müüki suudeti sellest hoolimata suurendada.

Käive kasvas Maximal 601 miljoni euroni, mis on ligi 0,4 protsenti suurem kui eelnenud aastal. Puhaskasum oli 15,8 miljonit eurot ehk 116 protsenti 2024. aastast rohkem. Eelmiste perioodide jaotamata kasum ulatus Maximal aasta lõpus 16,22 miljoni euroni.

Töötajaid oli poeketil keskmiselt 2852 ning tööjõukulud olid 54,2 miljonit, langedes aastaga nelja protsendi võrra. Langes ka töötajate arv, mis 2024. aastal ulatus 2937-ni.

Selveri kett, kuhu kuulus aasta lõpu seisuga 72 Selverit, kaks Delice kauplust, kohvik ja rändpood ning e-Selver, hindas möödunud aastat samuti kaubanduse jaoks keeruliseks. Hinnakasv kiirenes ja tarbijate ostujõud püsis madal.

"Tarbimist iseloomustab igapäevaselt vähemoluliste toodete ostuotsuste edasi lükkamine kaugemasse tulevikku ja soodsama hinnakuvandiga, kampaaniatoodete oluliselt suurem eelistamine," tõdes poekett aruandes.

Selveri käive kasvas mullu 0,2 protsendi võrra 622 miljoni euroni ning poekett möönis, et nende käibekasv jäi turusegmendi keskmisele alla.

Kasum vähenes viiendiku võrra 10,34 miljoni euroni ning Selveri teatel mõjutas kasumit langev kaupade mahuline läbimüük ja kaupade müügist teenitud brutokasumi vähenemine, mis oli tingitud hinnakuvandiga seotud tegevustest ja kampaaniatoodete kõrgest osakaalust ostukorvis.

Töötajaid oli Selveril 2906 ja nende aastane palgakulu koos sotsiaalmaksuga oli 43,97 miljonit eurot.

Jaotamata kasumit oli Selveril aastalõpu seisuga 47 miljonit eurot.

Meie poode pidav RR Lektus ei olnud teisipäeva lõunaks oma aruannet veel esitanud.