Kümne aasta tagust aega 2020. aastaga võrrelnud uuringust selgus, et vähenenud on ka negatiivsed mõjud inimese tervisele ja enneaegsete surmade arv on kahanenud pea kolmandiku võrra. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim ütles ERR-ile, et oma roll on õhukvaliteedi paranemises Euroopa Liidu regulatsioonidel, mis sellel perioodil kehtima hakkasid.

Siiski põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid välisõhus 2020. aastal kokku Eestis keskmiselt 1179 varajast surma. "See teeb kokku 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud ehk tervisemõju rahaline ekvivalent on 66 miljonit eurot aastas. Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud," selgus uuringust.

Suurim oli oodatava eluea langus suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve ning mõnevõrra kõrgem Ida-Virumaal.

Eri õhusaaste allikatest oli suurima negatiivse tervisemõjuga kohtküte (kütteallikas asub köetavas ruumis ehk ahjuküte), sellele järgnes liiklus heitgaaside ja teetolmuga. Suurim oli liiklussaaste negatiivne mõju Tallinnas, kus saaste tõttu vähenes oodatav eluiga keskmiselt poole aasta võrra.

Positiivse poole pealt selgus aga, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29 protsenti ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel kaheksa protsenti.

Eri sektorites - kohtküte, liiklus, tööstuslikud allikad - on tervisemõjude vähenemine olnud suhteliselt sarnane. "Transpordisektori puhul vajab eraldi väljatoomist, et kuigi heitgaasist tulenev tervisemõju on keskmisest enam vähenenud, on teetolmust tulenev mõju jäänud kümnendiga samaks ning selle vähenemist ei ole oodata ka 2030. aastaks," märgiti uuringus.

Heitgaaside vähenemise põhjusena toodi uuringus välja vähem saastavate autode kasutuselevõtt ja elektriautode osakaalu suurenemine aastaks 2030. "Ent kuna teetolm pärineb eeskätt rehvide ja teekatte kulumisest, siis ei saa järjest kasvavate liiklusvoogude tingimustes eeldata õhusaaste vähenemist ka elektriautodele üleminekul," kirjutati analüüsis. Elektriautod on ka tavaautodest raskemad, seega teetolmu osakaal võib koguni tõusta.

Peale kohtkütte ja liikluse on tervisemõjuga ka teised saasteallikad, sealhulgas tööstussaaste. Nende tervisemõju oli suurim Ida-Virumaal, kus see 2020. aastal moodustas pea viiendiku kogumõjust.

Kõige vähem roheala Tallinna kesklinnas

Õhusaaste negatiivset mõju aitavad vähendada rohealad. Ühelt poolt püüavad taimestiku lehed kinni saasteaineid, teiselt poolt annavad rohealad inimestele võimaluse viibida puhtama puhtama õhuga keskkonnas.

Ootuspäraselt oli Eestis roheindeks suurim maapiirkondades ning väikseim Tallinnas ja Tartus. Kõige väiksem on roheindeksi näitaja Tallinna kesklinna linnaosas, kus indeks on enam kui kaks korda väiksem maapiirkondadest ning üle poole väiksem kui Pirita linnaosas.

"Kui kõik inimesed Eestis elaksid niisama rohelistes piirkondades nagu nende asustusüksuse kõige rohelisemates piirkondades elavad elanikud, hoiaksime 2020. aastal andmetel (võttes aluseks 2019.–2021. aasta keskmise roheindeksi) sellega ära igal aastal 823,3 varajast surma, 9853,7 kaotatud eluaastat ning oodatav eluiga suureneks 0,59 aasta võrra," leidsid teadlased.

Kui võrrelda aastaid 2010 ja 2020, siis on sel perioodil suurenenud nii varajase
surma kui ka kaotatud eluaastate ärahoidmise potentsiaal. "Kui suurenemine võib tunduda positiivsena, siis tegelikult tähendab see seda, et erinevus keskmise elaniku ja kõige rohelisemates piirkondades elavate elanike vahel on suurenenud. Seda võiks tinglikult nimetada ka rohe-ebavõrdsuse suurenemiseks," märgiti uuringus.

Suurim on rohe-ebavõrdsus Tartu linnas, kus on väga rohelisi piirkondi, samas kui valdav enamus elanikest elab oluliselt vähem rohelistes piirkondades.