Ringhäälingumuuseum tähistas rahvusliku ringhäälingu 96. sünnipäeva

Pühapäeval on rahvusliku ringhäälingu 96. sünnipäev. Türil tegutsev Eesti Ringhäälingumuuseum kutsus külla raadioveteranid, kellega koos meenutati raadio asutajaid ja algusaastaid.

Nagu Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver ütleb, kohtusid Türil rahvusliku ringhäälingu sünnipäeva eel raadio materiaalne ja elav ajalugu.

Näitleja haridusega Helgi Ilo töötas Eesti Raadios diktorina 17 aastat. Seda ametit praegu enam ei tunta, kuid siis luges ka raadiouudiseid rahvale ette just teadustaja.

"Nõukogude ajal oli diktor väga tähtis, muide meil oli isegi puhkus kuus nädalat, sellepärast et kõik käis üleliidulise raadio järgi. Seal olid diktorid need, kes pidid poliitiliselt korrektselt esinema ja õigeid tekste lugema. Aga minul õnneks ei tulnud lugeda nende riigijuhtide tekste, neid lugesid meesdiktorid," rääkis Ilo.

Legendaarne spordiajakirjanik Tiit Karuks sattus Eesti Raadiosse, esialgu küll noortetoimetusse, pooljuhuslikult, ent jäi 25 aastaks. Kõige säravamaks saavutuseks peab ta aga olümpiaraadio toimetamist ja juhtimist.    

"Ja ümber olümpiamängude oli siis terve programm, kus oli räägitud ka selle riigi kultuurist, selle riigi ajaloost, nõnda edasi ja nõnda edasi. Esimene olümpiaraadio oli eetris 1980," rääkis Karuks.

"18. detsembril 1926 läks eetrisse Tallinnast Pika tänava majast number 43 see saade, mida me loeme ringhäälingu alguseks Eestis. Ehk sellest saatest algas regulaarne eestikeelse programmi edastamine," rääkis Sihver.

Praegu võib Eestis valida 30 eestikeelse raadioprogrammi vahel. Vikerraadio oma 122 000 igapäevase jälgijaga on jätkuvalt kõige kuulatavam.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: