Tallinlannat, kes teeb välismaistest veebipoodidest harva oste, tabas hiljuti üllatus, kui tema postkasti saabus kiri maksu- ja tolliametilt (MTA). Teate kohaselt kontrollis toll tema Hiinast tellitud kaupa ning see osutus võltsinguks.

"Edastasime teatise ja pildid kinnipeetud kaubast Burberry Limited volitatud esindajale. Juhul kui kaubamärgi omanik vastab, et tegemist on võltsinguga, kuulub kaup hävitamisele tolli järelevalve all. Sellisel juhul edastame teile otsuse kauba hävitamise kohta," seisis kirjas, millele olid lisatud fotod konfiskeeritud sallist ja kauba pakendist.

Fotodelt oli näha, et sall on teele pandud Hiinast Guangzhoust ning pakendil olid saaja aadressi kohal pahaaimamatu pakisaaja korrektsed andmed.

Teate saaja oli hämmingus, sest polnud seda salli ega ka midagi muud endale tellinud, kuid taipas kontrollida oma krediitkaardi väljavõtet ning tõepoolest: 1. detsembril oli tema kaardiga tehtud 79-eurone makse Singapuri ettevõttele. Selle makse ta vaidlustas.

Maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga ütles ERR-ile, et selliseid juhtumeid tuleb ette, kuid kuna tegu on kelmuse, identiteedi- või andmevargusega, siis on see politsei menetluspädevuses.

"Meie tegeleme kaubaga, kui seda ei tohi tellida, antud juhul, kuna see on võltsing, menetleme seda poolt," selgitas ta.

MTA jaoks on võltsitud kaupade hävitamine tavapärane praktika. Kui kaup Euroopa Liitu saabub, läbib see tollikontrolli ning kui pakist avastatakse keelatud tooteid, siis pakk peetakse kinni ja võltsitud kaup hävitatakse.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslav Milenini sõnul tuleb krediitkaardiandmete varastamist ette palju ja enamasti tehakse seda võltsitud veebilehtede abil.

Kõnealuse juhtumi puhul jääb andmelekke koht selgusetuks, sest ohvri kinnitusel tegi ta sügisel ühe ostu Saksamaa veebipoest, kuid Hiinast pole kunagi midagi tellinud.

Politsei esindaja sõnul on andmete varastamiseks mitmeid võimalusi. Internetiostude puhul soovitas ta uurida veebilehel märgitud ettevõtte tausta ning olla tähelepanelik, kas tegu on ikka originaallehega, kuna kelmid oskavad neid väga usutavalt jäljendada.

"Küll aga kelmid ei arenda veebilehti lõpuni välja ehk võltsitud veebilehel ei toimi osa menüüribasid või soovitud lehekülg ei lae ära," rääkis Milenin.

Pettuse avastamisel tuleb kiiresti panka helistada

Pangakaardiga tuleks maksta ainult kaardiomaniku silme all, sest kui teenindaja kaardiga lahkub, tekib tal võimalus andmeid varastada. Lisaks soovitas politsei kontrollida regulaarselt oma pangakonto väljavõtet ja muuta tehingulimiidi väiksemaks.

"Kui inimene tuvastab, et tema kontolt on raha võetud pettuse teel, siis tuleb kiirelt helistada oma kodupanka, kust saab edasised juhised," lausus Milenin.

Swedbanki finantskuritegude ennetamise juhi Eero Ergma sõnul on neil olnud novembris ja detsembris palju pettusi seoses erinevate kullerfirmade nimelt saadetud SMS-ide ja e-kirjadega. Nendes informeeritakse klienti paki saabumisest või ümbersuunamisest ja küsitakse sellega seoses makse tegemist.

Selle pettuse käigus palutakse kliendil sisestada kaardiandmed, mida petturid kasutavad hiljem tehingute tegemiseks. Kui inimene teab, et pole kaupa tellinud, peaks niisuguse teate saamine olema esimene märk võimalikust pettusest.

"Mis puudutab seda, kui palju lootust on sellistest tehingutest raha tagasi saada, oleneb aga alati konkreetsest juhtumist," tõdes Ergma.