Pašinjani sõnul pole Vene rahuvalvajad suutnud lahti hoida Latšini koridori, ainsat ühendusteed Aserbaidžaani territooriumile jääva Mägi-Karabahhi ja Armeenia vahel.

Nüüd võib koridoris peale Aserbaidžaani sõjaväelaste näha ka Aserbaidžaani keskkonnaaktiviste, kes süüdistavad Armeeniat Aserbaidžaani loodusvarade röövimises ning Mägi-Karabahhi keskkonna lagastamises.

"Me oleme siin, et teha lõpp keskkonnaterrorile! Mina olen siin veel ka seepärast, et anda arstiabi teistele protestijatele. Olen siinviibimise üle uhke," ütles Aserbaidžaani keskkonnaaktivist Manet Pašajeva.

Aktiviste ei näi eriti huvitavat, et Mägi-Karabahhis elab endiselt 120 000 armeenlast, kellel Latšini koridori sulgemise tõttu pole enam süüagi.

"Meil pole suhkrut, searasva, riisi, eri sorti makarone, liha ega üldse mingeid lihatooteid. Toiduainetest on puudus. Meil pole midagi, isegi soola ei ole," rääkis kaubakonsultant Stepanakerdis Lutsine Epremjan

"Meil pole ravimeid, vererõhualandajaid, valuvaigisteid, imikutoitu ja mähkmeid. Meil pole esmatarberavimeid, seega on kriis," rääkis Stepanakerdi apteeker Vilen Balajan.

Armeenia poliitikute hinnangul on keskkonnaaktivistid Aserbaidžaani valitsuse käpiknukud, kelle ülesanne on ühendusteed tõkestada. Aktivistid ise ütlevad, et nemad protestivad siiralt ja südamest ning ei taha tavalistele inimestele, ka armeenlastele, mingit kahju. Teed aga blokeerivad nende sõnul hoopis Vene rahuvalvajad. Kremli teatel tegutsevad rahuvalvajad vastavalt oma mandaadile ning pole teed tõkestanud.

Ühendustee taasavamist on nõudnud USA, samuti inimõigusorganisatsioonid. Kardetakse, et blokaad võib viia 2020. aastal hapra relvarahuga lõppenud lühikese sõja taaspuhkemiseni.