Mägi-Karabahh süüdistab Aserbaidžaani gaasitarnete katkestamises

Mägi-Karabahhi võimud teatasid, et Aserbaidžaan on katkestanud Armeeniast tulnud maagaasi tarned Mägi-Karabahhi piirkonnale.
Mägi-Karabahhi riigiministri nõunik Mesrop Arakeljan teatas, et Aserbaidžaan on lõpetanud Mägi-Karabahhi gaasitarned, teatas Armenpress.
"Aserbaidžaan jätkab tegevusi, mille eesmärk on Artsahhi [Mägi-Karabahhi] kohalikust rahvastikust tühjendamine," väitis Arakeljan.
Mägi-Karabahh sai seni oma maagaasi Armeeniast, kuid Armeenia ja Mägi-Karabahhi enklaavi vahel on Aserbaidžaani territoorium. Mägi-Karabahhi kohalike armeenlaste tunnustamata riiki ühendab Armeeniaga Latšini koridor. Vene opositsiooniline väljaanne Meduza juhtis tähelepanu, et gaasitarned Mägi-Karabahhile on katkestatud ka varem, kuid siis hiljem taastatud.
Piirkond kaotas lisaks elektriühenduse Armeeniaga 9. jaanuaril, meenutas Armenpress.
Kohalike võimude teatel elab Mägi-Karabahhis praegu 120 000 inimest. Armeenia toetusel sai Mägi-Karabahh Aserbaidžaanist 90-ndatel toimunud sõja käigus sisuliselt iseseisvaks. Tollase sõja võitsid Armeenia ja Mägi-Karabahhi armeenlased. Enne sõjategevuse puhkemist oli piirkond autonoomne osa Aserbaidžaani Nõukogude liiduvabariigist.
Aserbaidžaan vallutas suuresti 2020. aasta sõja käigus enamiku kaotatud alasid tagasi. Enne esimest sõda oli piirkond armeenlaste enamusega, kuid segaasustusega ning mõlemad riigid peavad piirkonda endale kultuuriliselt tähtsaks.
Armenpress juhtis tähelepanu, et Armeenia esitas 14. detsembril palve Euroopa inimõiguste kohtule, milles paluti sekkumist tagamaks Latšini koridoris liikumisvabadus. Kohus suunas avalduse Euroopa Liidu Nõukogule, kes palub Aserbaidžaanilt olukorra kohta selgitusi.
Latšini koridor on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani territooriumi osana, kus alates 2020. aasta sõda Armeenia ja Aserbaidžaani vahel paiknevad Vene rahuvalvajad.
Vene rahuvalvajaid kritiseeris detsembri lõpus Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, kelle sõnul pole nad suutnud Latšini koridori ja selle ümbruse turvalisust tagada ega suutnud hoida seda avatuna.
Armeenia president Vahagn Hatšaturjan rõhutas hiljuti Eestit külastades, et mullu sügisel ei toiminud Venemaa juhitud kaitsealliansi kollektiivse julgeoleku lepped, kui Aserbaidžaan ründas Armeeniat.
Latšini koridori blokeerivad juba rohkem kui kuu aega Aserbaidžaani valitsusega seotud keskkonnakaitsjad. Aserbaidžaani president ütles jaanuari alguses, et Mägi-Karabahhi elanikud peavad võtma kas Aserbaidžaani passi või lahkuma.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Armenpress, Meduza