BBC: lääne eksperdid prognoosivad sõja kulgu Ukrainas erinevalt

Ukraina sõdurid Prantsuse päritolu Caesari iseliikursuurtükiga Ida-Ukrainas
Ukraina sõdurid Prantsuse päritolu Caesari iseliikursuurtükiga Ida-Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/Sameer Al-DOUMY / AFP

Ühendkuningriigi rahvusringhääling BBC küsis viielt sõjanduseksperdilt prognoose Vene-Ukraina sõja kulgemise kohta 2023. aastal. Mitme eksperdi sõnul on võtmetähtsusega maa külmumine ning Venemaa ja Ukraina järgmised pealetungiplaanid, Ukraina reservid ja Vene eliidi tahe sõda jätkata.

BBC palus viielt sõjanduseksperdilt ja analüütikult prognoose, kuidas nende hinnangul Vene-Ukraina sõda 2023. aastal edasi kulgeb. BBC tõi esile, et valis need viis inimest sõjalise ekspertiisi ning vaatenurkade mitmekesisuse pärast.

Mitmed eksperdid tõid välja, et Ukraina väed on talviseks sõdimiseks paremini valmistunud. USA vägede endine ülemjuhataja Ben Hodges arvab, et 2023. aasta lõpuks on ka Krimm täielikult taas Ukraina vägede kontrolli all, kuigi Sevastopoli puhul võidakse lasta Vene mereväel senise lepingu kohaselt seal edasi olla.

Vene analüütik Andrei Piontkovski väidab samas, et Ukraina võit Venemaa üle tuleb selline, mille järel moodustavad Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid uue rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri.

Michael Clarke samas rõhutas, et sõda ei lõppe, kuniks Vene kevadise pealetungi tulemused pole selgunud ning Iisraeli sõjandusekspert David Gendelman rõhutab, et edasiseks prognoosiks on vaja näha, kui palju reserve on Ukrainal järgmise vastupealetungi tegemiseks.

King's College'i teaduri Barbara Zanchetta sõnul on võtmetähtsusega hoopis Vene eliidi pühendumus sõda jätkata ja selle kadudes Venemaa ka taandub.

Clarke: Vene kevadine pealetung on võtmetähtsusega

Strateegiauuringute instituudi (Strategic Studies Institute) asedirektor Michael Clarke rõhutab, et kõik suure Euraasia stepi käigus tehtud pealetungid tähendavad kallale tunginud vägedele lõpuks talvitumist osaliselt okupeeritud aladel.

Clarke toob esile, et nii Ukraina kui ka Venemaa vajasid lahingutegevuses pausi, kuid ukrainlased on paremini varustatud ja kõrgema moraaliga, et lahingutegevust jätkata ning vähemalt Donbassis võib Ukraina sõjaline surve jätkuda.

Clarke'i hinnangul murravad ukrainlased varsti Kreminna ja Svatove kaitsest läbi, mis sunniks Vene väed taanduma järgmisele kaitseliinile, mis tähendaks, et nad oleks Luhanskis sisuliselt samas olukorras nagu 23. veebruaril enne täieulatuslikku invasiooni.

Clarke hindab, et Ukraina väed ei tee dessanti üle laia Dnipro jõe, kuid samas ei saa välistada ukrainlaste üllatusrünnakut. Kõige olulisem tegur on aga Venemaa kevadine pealetung 2023. aastal. Venemaa president Vladimir Putin on varem tunnistanud, et Ukrainasse on saadetud 50 000 sügisel mobiliseeritud meest. Seega 250 000 mobiliseeritud meest on väljaõppel ning nad saadetakse rindele järgmisel aastal.

Sõda ei lõppe Clarke'i sõnul enne, kui kevadise Vene pealetungi tulemused on selgunud. Putin on andnud mõista, et ta ei lõpeta oma vallutussõda ning samuti pole Ukraina tahe edasi sõdida lahtunud.

Piontkovski: Ukraina vabastab okupeeritud alad 2023. aastal

Washingtonis paiknev Vene analüütik Andrei Piontkovski arvab, et Ukraina taastab kontrolli kogu oma territooriumi üle hiljemalt 2023. aasta kevade lõpuks. Piontkovski sõnul mängib siin võtmerolli Ukraina relvajõudude ja rahva motivatsioon, tahe ja julgus.

Piontkovski juhib tähelepanu, et ka lääneriikide retoorika Venemaa suhtes on muutunud ning vastutulekud Venemaa nõudmistele on lõppenud. Piontkovski toob esile, et kui lääneriigid maksavad sõjakulud kinni rahas, siis ukrainlased veres. Piontkovski rõhutab lisaks, et kui autoritaarsed režiimid näevad, et agressioon on tulus, siis peavad lääneriigid märksa kõrgemat hinda maksma ning maailm üleüldiselt muutub palju ohtlikumaks.

Ukraina võidu kiirus oleneb Piontkovski sõnul NATO relvastuse tarnete kiirusest. Piontkovski hinnangul muutub lähikuudel oluliseks lahingutandriks praegu okupeeritud Melitopol Lõuna-Ukrainas. Kui Ukraina väed sinna tungivad, siis saavad nad kergelt edeneda Aasovi mereni ning katkestada Venemaa maismaaühenduse Krimmiga.

Piontkovski väitel moodustavad Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid peale Venemaa kaotust uue rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri.

Zanchetta: sõjal pole lõppu näha

King's College Londoni sõjauuringute osakonna teaduri Barbara Zanchetta sõnul tegi Putin Ukrainale kallale tungides suure valearvestuse ning sõja lõppu pole veel näha. Zanchetta toob esile, et võimalikuks rahulepinguks Venemaa ja Ukraina vahel peaks ühe osapoole nõudmised arvestataval määral muutuma, kuna kahe riigi nõudmised on nõnda vastukäivad.

Zanchetta sõnul on võtmetähtsusega Vene eliidi pühendumus sõjale. Eelmised sõjalised konfliktid, kus sõja alustamine oli seotud valearvestusega, nagu USA sekkumine Vietnami sõtta või Nõukogude Liidu invasioon Afganistani, lõppesid kallaletungiva riigi eliidi arvamuse muutuse tõttu. Kuna nende sõdade puhul muutus sisepoliitiline olukord ja Vietnamist ning Afganistanist väljumine oli ainus võimalus, auväärne või mitte, toob Zanchetta esile.

Vene eliidi sõjapühendumise vaibumine juhtub Zanchetta sõnul ainult siis, kui lääneriikide toetus Ukrainale on vankumatu. Zanchetta hinnangul sõda 2023. aastal jätkub, kuna peale sõjalise dimensiooni on tähtsad ka poliitiline ja majanduslik dimensioon.

Hodges: Venemaa kaotus on ainus võimalik tulemus

Endine Ameerika Ühendriikide üksuste ülemjuhataja Euroopas Ben Hodges arvas, et sõjaline edu on praegu Ukraina vägedel ning endise kindrali sõnul ei kahtle ta Ukraina võidus 2023. aastal.

Hodges arvab samuti nagu Clarke, et Ukraina väed on talveks paremini valmistunud, mille puhul on olulist rolli mänginud ka Ühendkuningriigi, Kanada ja Saksamaa annetatud talvevarustus.

Hodgesi sõnul on Ukraina väed jaanuariks olukorras, et alustada sõja viimast faasi, milleks on Krimmi vabastamine.

Endise kindrali sõnul on sõjanduse ajalugu näidanud, et sõda on tahte ja logistika test. Hodgesi sõnul näeb ta sõja ainsa tulemusena Ukraina võitu, kui ta vaatab Ukraina rahva ja sõdurite võitlustahet ja üha paranevat Ukraina vägede logistikat. Hodgesi sõnul on siinkohal oluline, et Krimmi varustusteed on peale Hersoni oblasti Dnipro läänekalda osa vabastamist Ukraina relvasüsteemide laskeulatuses.

Hodges arvab, et 2023. aasta lõpuks on Krimm taas täielikult Ukraina kontrolli all, kuigi võidakse teha kokkulepe, mis võimaldaks Vene mereväel olla Sevastopolis senise lepingu lõpuni.

Hodgesi sõnul vajab tähelepanu ka sõjajärgne Ukraina taristu ülesehitamine Aasovi mere ääres Mariupolist Berdjanskini. Samuti oleks oluline Põhja-Krimmi veekanali taasavamine, mille kaudu saab Krimmi tarnida Dnipro jõest vett.

Gendelman: sõda jätkub samamoodi nagu seni

Iisraeli sõjandusekspert David Gendelman pööras BBC poolt talle esitatud küsimuse ringi ning vastas hoopis küsimusele, mida kumbki sõdiv pool sõja järgmises faasis võib saavutada.

Gendelmani sõnul on ligikaudu ainult pool Venemaa 300 000 mobiliseeritud sõdurist juba lahinguväljal. Ülejäänud mobiliseeritud sõdurid koos Hersonist evakueeritud üksustega annavad Venemaale võimaluse teha soovi korral uus pealetung.

Gendelmani hinnangul Donetski ja Luhanski okupatsioon jätkub, kuid suurem Vene pealetung, millega suudetaks Ukraina üksused sisse piirata, on ebatõenäoline. Pigem jätkub senine aeglane kurnamine nagu Bahmuti ja Avdijivka lähistel. Vene kurnamisstrateegia osaks jääb Ukraina tagala ning eelkõige elektritaristu ja muu kriitilise taristu ründamine.

Ukraina vägede jaoks oleks strateegiliselt kõige väärtuslikum sihtmärk Lõuna-Ukrainas Melitopol või Berdjansk, millega lõigataks läbi Vene maismaakoridor Krimmi. Teine variant on tungida edasi Svatovosse, mis lõikaks ära Vene vägede põhjakülje.

Gendelmani sõnul on suur küsimus, kui palju on Ukrainal vabu üksuseid saadaval järgmise pealetungi jaoks ning mis ajakava on Ukraina vägede ülemjuhataja kindral Zalužnõi laual, kus on kirjas, kui palju uusi üksuseid suudetakse järgmise kuu, kahe ja kolme kuu jooksul välja õpetada. Gendelman rõhutab, et siinkohal pole oluline mitte ainult isikkoosseis, vaid ka soomustehnika ja raskerelvastus.

Kui muda külmub, siis saame nendele küsimustele vastused, hindab Gendelman. See omakorda viib meid lähemale vastamaks küsimusele "kuidas see kõik lõppeb?".

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: BBC

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: