Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles nädalavahetusel, et Venemaa sulgeb teise mobilisatsioonilaine tõttu nädala pärast Vene meeste väljapääsu takistamiseks oma piirid ning kuulutab välja ka sõjaseisukorra. Tema sõnul suletakse piirid ka Valgevenes.

Ukraina luuredirektoraadi juht Kõrõlo Budanov ütles, Moskva kehtestab alates 5. jaanuarist karmi piirikontrolli.

Kaitseväe pressiesindaja Taavi Laasik ütles ERR-ile, et hetkel ühtki ametlikku kinnitust teisele mobilisatsioonilainele ja piiride sulgemisele ei ole.

"Võimalus selleks siiski alati säilib ning seda ei saa välistada. Teine mobilisatsioonilaine oleks võimalik korraldada, kuid võib eeldada, et selle kvaliteet oleks veel madalam, kui esimese puhul. Samas on oluline silmas pidada, et varjatud mobilisatsioon on Venemaal toimunud järjepidevalt – on öeldud, et mobilisatsiooni eesmärk on täidetud, aga vastavad tegevused on jätkunud," rääkis Laasik.

Laasiku sõnul teine mobilisatsioonilaine eeldatavalt otsest mõju Eestile ei omaks, kuna igasugune mobilisatsioon on ikkagi seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas ning agressori tähelepanu on suunatud just tegevustele seal.

"Palju sõltub muidugi sellest, kuhu võimalikud mobiliseeritud koondatakse ja mida nad tegema hakkavad. Kui mobiliseeritud läbivad kuu-paari pikkuse väljaõppe ja siis ära liiguvad, siis suures pildis see meid ei mõjuta," sõnas ta.

Ta rääkis, et Eesti piiri taga hetkel suuremaid muutusi Venemaa üksuste tegevuses pole täheldatud.

"Väljaõpet mobiliseeritutele viiakse läbi erinevates väeosades, seda on tehtud ka Pihkvas. Venemaa poolt Ukrainas alustatud täiemahuline sõda on Venemaa Lääne sõjaväeringkonnale ja riigi armeele üldiselt avaldanud olulist negatiivset mõju – nii isikkoosseisu kui tehnika osas. Sellest hoolimata peab kindlasti silmas pidama, et Venemaal on jätkuvalt piisavalt sõjalist võimekust, et ohustada regiooni julgeolekut," lausus Laasik.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et tema käsutuses ei ole avalikku informatsiooni, millega Ukraina kaitseministri juttu ümber lükata või kinnitada.

Rääkides võimalikest mobilisatsioonipõgenikest Eesti piiril ütles Reinsalu, et mobilisatsioonikohuslaseks olemine Venemaal ei ole kindlasti argument Eestisse sisenemise taotlemiseks.

"See üldine mobilisatsioonist hoidumine ei ole eraldi argument, et me isikuid Eesti vabariigi territooriumile lubaksime. Ma olen veendunud, et meie piiripolitsei on rakendanud vastavaid meetmeid ka seoses ebaseadusliku piiri ületamisega," kommenteeris Reinsalu.

Kaitseekspert Leo Kunnase sõnul võib Venemaa jätta ajateenijad teenistusse ja kevadel mobiliseerida veel 150 000 inimest. "Põhimõtteliselt nende võimekus oleks 300 000 kevadeks juurde," ütles ta.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu aga ütles, et Putin kindlasti väldib seda, et ta peaks uuele ukaasile alla kirjutama ja veel kord mobilisatsiooni korraldama. "Mis tähendaks, et esimene oli ebapiisav või läbi kukkunud. Ja kui nüüd mobiliseeritakse kogu Venemaal uued jõud, siis seda tehakse varjatult," lausus ta.

Kumb pool esimesena korraldab suure pealetungi – seda on vaja nii Ukrainal kui Putinil.

"Kindlasti on oodata Ukraina suuremat vastupealetungi kevadel-varasuvel. Selles võib enam-vähem kindel olla. Seda ei ole võimalik täpsemalt ennustada, kas Ukraina pool ka talvel pärast maa külmumist pealetungi ette võtab," ütles Kunnas.

"Putin teeb kindlasti veel ühe katse võtta initsiatiivi. Venemaa ilmselt selle mobilisatsiooniga valmistub ühtlasi ka pealetungiks. Kõige tõenäolisemalt Donetski piirkonnas, et saavutada see eesmärk, mida algselt seati – et Venemaaga liita Luhanski ja Donetski separatistlikud piirkonnad," lausus Stoicescu.