Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles, et Kaitseliidu aastane investeerimisvõimekus on kolm miljonit eurot, sellest 770 000 kulus Eivere lasketiiru ja taktikalise harjutusvälja rajamiseks. Tänavu on plaanis laskevälju arendada Saare- ja Hiiumaal.

"Väiksemaid tiire me rajame ka mujale, sest peab kehtima meil endiselt see põhimõte, mis oli enne 1940. aastat Kaitseliidus, et kaitseliitlane peab tunni aja jooksul lasketiiru jõudma," rääkis Ühtegi.

Järvamaa kaitseliitlastel seni oma lasketiiru polnudki.

Teine suur mure on ruumikitsikus Türil asuvas Kaitseliidu Järva maleva staabi- ja tagalakeskuses, mis tegutseb 1880. aastal valminud koolimajas.

"Osa inimestest ilmselgelt ei mahu sellesse väikesesse hoonesse ära ja nad on pandud töötama kontoripindadele, mis on ajutised, ehk konteineritesse," tõdes Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai.

Ja küsimus pole ainult ruumikitsikuses – Türi eramajade vahel paikneval kinnistul pole piisavalt ruumi ka ladudele ja tehnika hoiustamiseks.

Kuid veel nutusem on olukord Rapla malevas, mis tegutseb lausa ühepereelamus. Tehnikat hoitakse aga rendipinnal.

Ühtegi ütles, et kõige rohkem tunneb Kaitseliit puudust uute ladude järele, kuid esimeses järjekorras ehitatakse uus taristu Tartu malevale.

"Tänased tingimused on seal väga väikeseks jäänud. Kuid see on väga suur väljakutse, selle taristu hind on umbes 15 miljonit eurot, mis tähendab, et umbes viis aastat keegi teine raha ei saaks justkui," rääkis ta.

Kui aga rääkida väikemalevatest, siis Riho Ühtegi sõnul on kõige pakilisem leida raha Rapla, Järva ja Võru maleva keskuse väljaehitamiseks.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles aga, et riigikaitse järgmise kümnendi arengukava koostajail tuleb ritta seada ka kõige kiiremat rahastust ootavad taristuobjektid.

"Me teame seda, et Kaitseliidu, eelkõige maakaitse pool on suurenemas kaks korda. See tähendab seda, et tõepoolest me peame vaatama, et investeeringud saaksid ka taristusse tehtud," rääkis minister.