TTJA: Beirutile sarnast plahvatusohtu Muuga ja Sillamäe sadamates polnud
Praeguseks on teatud tingimustel plahvatusohtlik ammooniumnitraat tervikuna Muuga ja Sillamäe sadamatest välja viidud, ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kristi Talving pressibriifingul. Peamisteks ostjateks olid Bulgaaria ja Türgi.
"Beirutiga võrreldavat olukorda pole Eestis kunagi olnud, sest Beirutis olid hoiustamise tingimused nõuetele mittevastavad ja väetisi hoiti koos pürotehniliste toodetega," ei soostunud Talving samastama Eesti sadamate suvist olukorda Beiruti sadama tingimustega, kus 2020. aastal toimus plahvatus, mille põhjustas osaliselt lämmastikväetis. "Muugal on ammooniumnitraadi hoiustamiseks ehitatud raudbetoonist kuppellaod, mis asuvad üksteisest kümne meetri kaugusel. Seal sees olev kemikaal on välismõjudest kaitstud," selgitas Talving.
Talvingu sõnul hoidsid mõlemad sanktsioonide alla pandud ettevõtted - EuroChem Terminal Sillamäe ja DBT - potentsiaalselt ohtlikku ammooniumnitraati ja ammoniaaki Muugal ja Sillamäel nõuetele vastavalt. "Need on aastaid turul tegutsenud ettevõtted, kelle kohta pole varem menetlusi alustatud. Tavaolukorras teostavad nad transiiti," sõnas Talving.
Tema sõnul oli 2022. aasta kevadel tekkinud olukorras peamiseks probleemiks, et sanktsioonide alune väetis jäi Eestisse teadmata ajaks. "Pikaajalisel hoiustamisel hakkavad ained paratamatult muutuma, ja kõige suurem teadmatuse koht oli see, kui kauaks nad Eestisse jäävad," sõnas Talving.
Praeguseks on ammooniumnitraat tervikuna sadamatest välja viidud. "Sillamäelt on ära viidud peaaegu kogu ammoniaak peale ühe koguse, mis viiakse ära peagi," sõnas Talving. Ammoniaak läheb tema sõnul Bulgaariaase ja Türki. Muugal ja Sillamäel olnud puisteväetis on müüdud Eesti põllumeestele.
Rahapesu andmebüroo asejuht Laura Aus ütles, et iga üksik väetisemüügitehing analüüsiti nende poolt läbi, et sanktsioone ei rikutaks. "Peale müüki vahendid külmutati," sõnas Aus.
Detsembri lõpu seisuga on Rahapesu Andmebüroole teatatud krediidiasutustes finantssanktsiooni alusel külmutatud vahenditest ligi 19,7 miljoni euro ulatuses. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul moodustavad EuroChem Terminal Sillamäe ja DBT varad lõviosa külmutatud varadest.
ERR.ee kirjutas neljapäeval, et Vene ettevõttelt sanktsioonide alla langenud väetise ostnud Balti põllumajandusfirma Scandagra on lämmastikväetise Muuga sadamast ära vedanud.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi