Viimasel kolmel aastal on kollektiivseid koondamisi olnud enim 2020. aastal, mil 204 asutust koondas 7500 töökohta ning pihta said eelkõige haldus ja abitegevused ning majutus ja toitlustus. Seevastu eelmine aasta oli rahulikum: kollektiivne koondamine jättis tööta 1305 inimest.

Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel rääkis ERR-ile, et tänavu on esmaseid koondamisteateid esitatud 91 ja need puudutavad umbes 2600 töötajat.

"Tänavusest aastast paistab silma just töötlev tööstus," lausus ta. "See on sektor, kus tööjõudu on alati olnud vaja, aga täna on paljud ettevõtjad veidi murelikud ja ei tea, kuidas lähikuudel energiasektor, eksport liigub."

Suuremast ehk kollektiivsest koondamisest tuleb ettevõttel töötukassat teavitada, kuid lisaks sellele on ka nii-öelda tavalisi koondamisi, kus töökohti vähendatakse, kuid mitte nii massiliselt. Koppel selgitas, et paljud koondatud lähevad edasi järgmisele töökohale, aga osa võtab end arvele töötukassas ja niisuguseid inimesi oli 2020. aastal 21 300, mullu veidi alla 10 000 ja tänavu 8100.

Samas jõuavad koondatud inimesed töötukassasse teatud ajalise viitega.

"See tähendab, et selle sügise koondatud võivad meie juurde jõuda aasta lõpuks," tõdes Koppel. "Küll aga tahan inimestele öelda, et kui on juba saadud koondamisteade, siis on võimalik töötukassast saada juba ka teatud nõustamisi, teenuseid – siis kindlasti võiks kohe meie juurde tulla, ei pea ootama, millal see viimane tööpäev on käes."

Standardi koondamised kestavad kuni jaanuari lõpuni

Viimane koondamisuudis pärineb mööblitootjalt Standard, kes teatas teisipäeval, et konserveerib ajutiselt ja osaliselt tootmise ning koondab töötajaid.

Praeguseks on Standard esitanud töötukassale kaks koondamisteadet ja teise teatega kasvas koondatute arv 163 inimeseni. Koondamised toimuvad ettevõttes kuni tuleva aasta 27. jaanuarini.

Koppel nimetas Standardi koondamise põhjuseks sisendhindade kasvu ja tulude vähenemist. Kuna kahe teate esitamise vahel on toimunud mitmed sündmused, näiteks esitas Ida-Virumaal tegutsev puitplaatide tootja AS Repo septembri lõpus konkurentsivõime kaotamise tõttu pankrotiavalduse, siis on Standard leidnud, et tootmist tuleb tunduvalt vähendada.

Koppeli sõnul on töötukassa Standardi töötajatega juba kohtunud. Kollektiivse koondamise puhul minnaksegi esimesel võimalusel töötajatega kohtuma ning jagatakse inimestele infot ka vabade töökohtade kohta. Ta tõi välja, et inimesed on nii mõnigi kord juba enne koondamist endale uue töö saanud.

"Alati uurime ka tööandjatelt, kas neil on kavas lähiajal inimesi juurde võtta ja saame viia tööpakkuja kokku tööd vajava inimesega," lisas ta.

Koppel märkis, et praegu on veel olukord, kus tööandjad otsivad inimesi, kes tahavad tööd teha. Töötukassa on valmis korraldama ka minimessi Standardi töötajatele, kuhu kutsutakse tööandjad, kes hetkel värbavad ja otsivad häid töötajaid.

"Koondatavate seas on pingioperaatoreid, tislereid ja palju teisi tööturul vajalikke oskustega inimesi. Hea meel on selle üle, et täna on juba ka mõned tööandjad meiega ühendust võtnud, et nad sooviksid enda tööpakkumisi saata Standardi inimestele," lisas Koppel.

Töötukassa kinnitusel tulevad nad hüvitiste maksmisega toime

Küsimusele, kas töötukassa reservist piisab, kui hätta sattunud ettevõtete arv peaks tunduvalt suurenema, vastas Koppel, et neil on hüvitiste maksmiseks vahendid olemas, töötukassa rahaline seis on täna hea ning keegi ei pea kartma, et jääb hüvitistest või toetustest ilma.

"Viimastel aastatel on meil olnud suurkoondamistega päris palju kogemusi – näiteks mäletate kindlasti Tallinki, Baltikat. Täna on sealt koondatud inimestest arvel paar inimest," sõnas ta.

Töötukassa reserv oli 2020. aasta lõpus 838 miljonit eurot, kuid tänavu augusti seisuga oli see summa üle 300 miljoni võrra väiksem ja kahanemise põhjuseks oli peamiselt koroonakriis ja selle leevendamiseks rakendatud palgatoetused. 

Ehkki tervise- ja tööminister Peep Peterson tuli suvel välja ettepanekuga tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra, et reserve taastada, siis septembris kiitis valitsus heaks töötukassa nõukogu ettepaneku jätta kindlustusmakse määr neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti.