Analüütikud ootavad kiire palgakasvu jätkumist ka sel ja järgmisel aastal
Ülikiire hinnatõus on suurendanud ka palgasurvet – möödunud aastal kerkisid hinnad umbes viiendiku võrra ja palgad kümnendiku. Analüütikud hindavad, et kiire palgakasv jätkub ka sel ja järgmisel aastal.
Läänemere suurima reisilaevafirma Tallinki ja meremeeste ametiühingu palgaläbirääkimised päädisid esmaspäeval hoiatusstreigiga. Meremehed soovivad uue kollektiivlepinguga palka juurde.
Meremeeste sõltumatu ametiühingu esimehe Jüri Lemberi sõnul peaks palgatõus aitama inimesi järgi peale tunamullu ära jäänud palgatõusu. "Kui me katkestasime läbirääkimised, teiselt poolt järgi andmist ei olnud, käisid nõu pidamas, siis on teenindaval 17,5 protsenti ja tehnilisel 22,5," rääkis Lember.
Tallink teatas kirjalikult, et eelmisel aastal tõsteti palkasid viis protsenti ja praegu on ilma kollektiivlepinguta kuni 10-protsendilise töötasu tõusus kokku leppinud enamus meretöötajatest.
Surve palkade tõusuks on mujalgi. Kõige rohkem hõivatuid on Eestis töötlevas tööstuses ja kaubanduses, kus on ametis üle 103 000 inimese.
Suurima töötajaskonnaga kaubandusettevõte Maxima teatas, et tõstis aasta alguses palka keskmiselt kaheksa protsenti. Teine suur kaubanduskett Selver tõstis eelmisel aastal töötajate palka ligi 12 protsenti.
"Kui möödunud aasta veidi üle kümnendiku on kasvanud, siis me oleme oma äriplaanidesse ka samas suurusjärgus kasvu ette näinud. Ma kardan, et tegelikult see surve osutub märgatavalt suuremaks, tuleb valmis olla selleks, et palgakasv peab saama 10 protsendist kõrgem, mis tähendab, et me peame oma töömudelis vägagi vaatama, et see efektiivsus on viimase kraani peale keeratud," ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Hinnatõusu ja tööjõukulude suurenemise tõttu loobus Selver eelmisel aastal 100 töötajast ega maksnud ka tavapärast aastalõpu boonust. Keskmine kuusissetulek jääb kaubanduses 1000 euro juurde, ütles Anderson.
Hinnatõus jäi eelmisel aastal veidi alla 20 protsendi, palgad kasvasid keskmiselt ligi üheksa protsenti. Palgakasv jääb järgmisel kahel aastal veel samale tasemele.
"Natuke alla 10 protsendi. Laias laastus ta siis peaks olema enam-vähem samal tasemel käesoleva aasta inflatsiooninäitajaga. Ehk kui eelmine aasta me ikkagi ligikaudu 10 protsenti oma ostujõust kaotasime, siis täna sellist suurt kaotust praeguste hinnangute kohaselt ei tohiks lisanduda. Aga samas ka sellist reaalset paranemist inimeste ostujõus ei toimu," sõnas LHV majandusanalüütik Kristo Aab.
Toimetaja: Barbara Oja