Kui rahvuskonservatiividel õnnestuks peale valimisi moodustada ka uus valitsusliit ja ükski oma kõige märgilisematest lubadustest ellu viia nii, et see materiaalselt vähem kindlustatud valija elujärge tõesti nähtavalt parandab, siis saaks EKRE-st ilmselt pikaks ajaks kõige populaarsem partei Eestis.

EKRE juhid on nende valimiste puhul teinud küllaltki riskantse valiku. Nimelt on nad asunud vallutama endi jaoks täiesti uusi alasid. Ehk siis partei, mis on seni oma põhisõnumid üles ehitanud identiteedipoliitikale ja kultuurisõdadele, püüab ühtäkki sama usutavalt kõneleda toimetulekust, majandusest ja energiapoliitikast.

Sügisel tunduski, et asi toimib. Helmed lubasid elektri hinna ning inflatsiooninumbrid allapoole tuua ning erakonna populaarsus tõusis oktoobrikuiste küsitluste järgi hoobilt 27 protsendi piirimaile. Sealt edasi on aga toetuskõver vaikselt allapoole vajuma hakanud. Miks nii?

Toon ära kolm võimalikku seletust.

Esiteks, nagu eespool mainisin, pole valijad EKRE-t seni osanud seostada majanduse ja toimetuleku teemadega, rahvuskonservatiivid on peamiselt ikka rääkinud traditsioonilistest väärtustest, sisserändest ja seksuaalvähemustest. Inglise keeles on tabav termin issue ownership, mis tähendab, et igal erakonnal on mingi läbiv teemavaldkond, milles ta hiilgab ja on usutav. Lühidalt, majandus ja toimetulek pole siiani olnud EKRE issue ownership. Et selleks saada, on parteil vaja aega ja üksjagu tööd teha.

Siit ka teine probleem rahvuskonservatiivide jaoks: neil pole majandus-, sotsiaal-, ega energiapoliitika osas endi ridadest ette näidata ühtegi tunnustatud eksperti. EKRE enda tuumik ehk ei soovikski selliseid võib-olla kahtlaselt liberaalse hoiakuga eksperte partei ridades näha, kuid kui eesmärgiks on meelitada üle näiteks senised Isamaa ja Keskerakonna valijad ning veenda ka muidu kahtlejaid, siis tuleb ikkagi anda selge märk, et Helmete partei võib neis valdkondades olla sama kompetentne, kui vanad erakonnad.

Viimasega seoses tuleb mängu kolmas EKRE usutavust takerdav tegur: konkurents ja pakkumine sellel väljal on juba niigi tihedaks läinud. Energiahindadest, toimetulekust ja inflatsioonist räägivad nii Keskerakond, SDE kui ka Isamaa ja EKRE on kaotamas teemaga esimesena väljatulija eelise, mis neil sügisel veel oli.

Raske on hetkel näha, kuidas rahvuskonservatiivid suudaksid kõiki neid eelpool nimetatud kitsaskohti hoobilt ületada ja oma toetuse loetud nädalatega puhtalt sotsiaalmajanduslikule platvormile rõhudes uutesse kõrgustesse tõsta. Eestis on valimistel ikka tulnud üllatusi ja võib-olla see neil õnnestubki.

Tegelikult on aga veelgi huvitavam see, mis hakkab juhtuma peale valimisi, kui EKRE peaks osalema uues valitsusliidus. Partei põhiprioriteediks peaks saama ühe oma kõige märgilisema ja sotsiaalmajanduslikus plaanis suurima mõjuga lubaduse saamine koalitsioonilepingusse ning seejärel ka selle täiemahuline teostamine. Olgu selleks siis energiahindade drastiline vähendamine, inflatsiooni kiire allatoomine, toidukaupadele käibemaksusoodustuse tegemine, või muu selline.

See peaks olema midagi sellist, mis vähemkindlustatud valijale meelde jääb ja mille mõju ta märgatavalt oma rahakotis tunneb, et ka aastaid hiljem meenutada: "Vot, Helmed tegid selle ära, nemad ikka tõesti hoolivad rahvast ja tema toimetulekust".

Millegi taolisega sai hakkama EKRE sõsarpartei Poolas. Õiguse ja Õigluse erakond tõstis nn "500+ zlotti" programmi raames lastetoetusi nii märgatavalt, et paljude Ida-Poola vaeste perede sissetulek kasvas hoobilt 40 protsenti. Poola poliitikateadlased tunnistavad, et edaspidi ei vali paljud Jarosław Kaczyński juhitavat parteid mitte niivõrd nende ultrakonservatiivse väärtusprogrammi pärast, vaid ennekõike sotsiaalmajanduslikel põhjustel.

Paraku on lastetoetuste tõstmine Eestis juba Isamaa ja teiste paremerakondade firmamärgiks saanud, mistõttu sellel väljal on Helmetel raske konkureerida.

Mis oleks siis selleks võluvitsaks, mis aitaks EKRE-l Eestis n-ö Poola vägitükki korrata? Praegu on veel raske mõnda ülipotentsiaalikat lubadust välja tuua. Isegi valitsuskoalitsiooni saades peavad Helmed ikkagi arvestama, et nende koalitsioonipartnerid pole ka rumalad ja rahvuskonservatiividel Eesti poliitikas niisama lihtsalt dominantset positsiooni haarata ei luba.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.