Hiiumaa rannikule meretuuleparki rajada sooviv Sunly peab Hiiu mereala ruumianalüüsi järeldusi põhjendamatuteks ning heitis pöördumises rahandusministeeriumile ette, et selle järeldusi kasutatakse argumendina hoonestusloa mitte algatamisel.

Klaseni sõnul tellisid rahandus- ja majandusministeerium analüüsi faktipõhiste järelduste tegemiseks, kas Hiiu merealal on potentsiaali tuuleparkide planeeringu algatamiseks. "Analüüs koostati valitsusasutuste koostöös pädevate ekspertide poolt usaldusväärsete olemasolevate andmete alusel," ütles ta. 

"Ruumianalüüsi järeldus riigi jaoks on, et alal on potentsiaali meretuuleparkide planeerimiseks. Oluline on mõista, et analüüs indikeerib, millistel aladel on rohkem ja millistel vähem meretuuleparkide arendamise potentsiaali, kuid ruumianalüüs ei tee, ega saagi kehtiva õiguse järgi teha meretuuleparkide alade valiku otsust," ütles Klasen. 

Analüüsi raames koostatud õigusliku analüüsi järgi on merealale hoonestusõiguse andmise eelduseks planeeringu koostamine. Klaseni sõnul viiakse planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis vastab küsimusele, kas tuuleparki on üldse on võimalik püstitada.

"Kuna planeerimisprotsess on kulukas, siis on mõistetav arendajate pahameel olukorras, kus kohus on Hiiu mereala planeeringu tuuleparkide osas tühistanud," ütles Klasen. 

Uue planeeringu algatamise taotluse saavad planeeringu koostamiseks esitada nii ettevõtjad kui MKM ning edasi saab riik otsustada, kas Hiiu merel riiklik tuuleenergia planeering algatada. 

Klasen tõi välja, et Eesti mereala ja Pärnu mereala planeeringutes on tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid määratud ligikaudu 2500 ruutkilomeetrit ning kui kõik olemasolevad võimalused realiseerida, ületaks meretuuleparkide tootmisvõimsus Eesti praeguse tiputarbimise kümnekordselt.