Hiiumaa rannikule on praegu kavandamisel vähemalt kaheksa tuuleparki. Nii palju on sisse antud meretuuleparkide hoonestusloa taotluseid, asukohaga peamiselt saarest põhjas ja läänes. Kolm neist esitas kunagi Nelja Energia, mis praeguseks on enamuses Eesti Energiala kuuluva Enefit Greeni omanduses, neli taotlust Sunly Wind ja ühe ala suhtes Sõnajalgade Roheline Elekter.

Rahandusministeeriumi tellitud ja AB Ares Terrae koostatud Hiiu mereala analüüsi kohaselt ei tohiks neist seitset meretuuleparki ehitada. Tuulepargi võiks analüüsi kohaselt teatud tingimustel rajada 137-ruutkilomeetrisele alale, millest suures osas on Sõnajalgade firma esitanud hoonestusloa taotluse.

AB Ares Terrae arvestab analüüsis suurt hulka erinevaid piiranguid ja parameetreid, kuid peamiselt ei tohiks uuringu koostajate hinnangul Hiiumaa lähedale tuuleparke rajada, sest need võiksid seal linde kahjustada. Projekti töörühma kuulunud Kristjan Piirimäe ütles, et küsimus ongi lindude kaitses.

2022. aastal käis Eesti Ornitoloogia Ühing välja uuringu "Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine", milles on võimaliku kaitsealana toodud pea kogu Hiiumaa rannik, hõlmates ka alasid, kuhu tuuleparke planeeritakse. Kuigi piirid ei ole veel lõplikult paika pandud, siis kui ühing need nii paika paneks, Piirimäe sõnul sinna tuuleparke ehitada ei saaks.

"Seega, kus on kindlasti välistatud, seda me veel ei tea, kuid kaldub sinna poole," rääkis Piirimäe. Lisaks sellele ei ole ka täie kindlusega võimalik öelda, et kui plaanitav park jääks rahvusvahelisest linnukaitsealast välja, et sinna tuuleparki ehitada saaks.

"Väljaspool rahvusvahelisi linnualasid on tundlikud alad, kus tuuleparkide püstitamine ei ole küll keelatud, kuid on piiratud," märkis Piirimäe, lisades, et neile võib olla väga keeruline saada kõiki vajalike lubasid, kuid võimatu see ei ole.

Ka Sõnajalgade planeeritava Hiiumaa ja Saaremaa vahele jääva tuulepargi alaga ei pruugi kõik hästi olla. Piirimäe ütleb, et peamiselt on alaga kaks muret. Esmalt ei ole geoloogiliselt ala merepõhja uuritud, ei ole teada, kas tuulikuid saaks põhja kinnitada, teiseks ei ole selge, kuidas võiks park nahkhiiri mõjutada.

"Nad võivad saada surma või tervisevigastusi, kui nad tuulepargist läbi lendavad. Nad merel lendavad, mistõttu nad võivad vigastada saada. Hiiu-Saare tuulepargi alal ei ole nahkhiirte lendamist üldse uuritud," rääkis Piirimäe.

Tema hinnangul tulekski nüüd Hiiu-Saare eriplaneeringuga edasi minna. "Kõigepealt teha geoloogiline uuring, käsitiivaliste uuring ja viia läbi Saaremaa-poolse mere ruumiline analüüs. Kui uuringud toetavad, minna edasi riigi eriplaneeringuga. Kuni sinna välja, et sinna saaks püstitada meretuulepargi, mis aitaks kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele," ütles Piirimäe.

Rahandusministeerium ise ütleb, et värske uuring hakkab olema aluseks riiklike otsuste langetamisel. Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Lembe Reiman ütles, et uuringu alusel midagi kohe ehitama ei hakata, aga ei saa ka öelda, et midagi kindlasti ära jääks.

Samas ütles Reiman, et ruumianalüüsist tuli selgelt välja, et on sobivamaid kohti, kui need, kuhu praegu Hiiumaa lähedal meretuuleparke planeeritakse. "Need ei ole need, kus praegu hoonestusloa taotlused peal. Välja arvatud see üks," ütles Reiman.

Teine ala, kuhu analüüs tuuleparke soovitab rajada, asub Hiiumaast kaugel Eesti majanduspiirkonna servas, teiselpool laevateid. Sinna tuulikute rajamine eeldaks, et need ei ole merepõhja külge kinnitatud, kuid ka uuringu läbiviijad tõdevad, et valmis tehnoloogiat ujuvate tuuleparkide ehitamiseks ei ole.

Lisaks oleks Hiiumaalt kaugele ja sügavasse vette rajatavate meretuuleparkide puhul märgatavalt kallim ja keerukam viia nendeni elektri ülekandevõimekus. Uuringu läbiviijad märgivad, et olukorda võiks parandada merel vesiniku tootmine, kuid ka selle osas märgivad, et tehnoloogiat praegu ei ole.

Planeeringute eest vastutav riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) ütles omalt poolt ministeeriumi pressiteates: "Riigil on vajalik taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks täna igat võimalust kaaluda ning ka arendajad tunnevad Hiiu mereala vastu suurt huvi."

2018. aasta riigikohtu otsusega kehtib Hiiu maakonnaplaneering saarega külgneval merealal, ent tühistatud on tuuleenergeetika osa selles. Riigi taastuvenergeetika arendamise kaalutlus ning arendajate jätkuv huvi tingisid rahandusministeeriumi hinnangul vajaduse ruumilise analüüsi järele.

Analüüs on riigile sisendiks otsustamaks, kas algatada Hiiu merealal tuuleenergeetika arendamiseks planeeringut. Planeerimisprotsessis võib täpsustuda tuuleenergeetika alade suurus ja paiknemine ning täiendavate uuringute vajadus. Samuti on täpsustumas rahvusvahelise tähtsusega linnualad, mis omakorda võivad muuta tuuleparkideks sobilike alade piire.