Parempoolsete juhi Lavly Perlingu sõnul on tema erakond Eesti poliitmaastikul ainukene allesjäänud mõistuse hääl. Kui teised erakonnad tegelevad ümberjagamisega, siis parempoolsete eesmärgiks on panna Eesti majandus kiiresti ja pikaajaliselt kasvama.

"Raha tuleb tööst ja ettevõtlusest, mitte kusagilt mujalt. See tähendab, et me peame väga oluliseks riigi rahandus oleks korras, et meil oleks vastutustundlik rahandus, et meil oleks tasakaalus eelarve, et meil oleks madalad maksud," ütles Perling.

Perlingu sõnul võiks palgatöölisi motiveerida Parempoolseid valima see, et kui riigi majandusel läheb hästi, tõusevad ka palgad. "Kui me ei võta tööandjatelt kõrgete maksudega raha, siis ta saab maksta teile väärikamat palka," ütles ta.

Mida rohkem on endaga ise hakkama saavaid inimesi, seda tugevam on Perlingu sõnul riik. Hädasolijaid tuleb tema sõnul aidata, kuid lausalist toetuste maksmist ei pea erakond õigeks.

"Meie valija võiks olla inimene, kes seni on toetanud varasematel valmistel näiteks Reformierakonda või ka Isamaad kunagi valinud, aga nüüd ütleb, et ma enam seda teha ei saa, sest nende poliitika on liiga muutunud. Meie ehitame väga parempoolse maailma vaatega erakonda, mis mõistab, et jõukus tuleb ikka ainult tööst ja ettevõtlikkusest," rääkis riigikogu liige, Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler.

Omal ajal Res Publica üks loojatest, praegu Parempoolsetesse kuuluva Tõnis Konsi sõnul pole uue erakonna puhul tegu protestiparteiga, nagu oli omal ajal Res Publica.

"Aeg on teine ja teemad on teised, aga parempoolsete jõudmine järgmisse riigikokku kindlasti muudab Eesti poliitika dünaamikat. See toob parlamenti selgel maailmavaatel põhineva erakonna," sõnas Kons.

Parempoolsed lähevad riigikogu valimistele täisnimekirjaga ehk 125 kandidaadiga, riigikokku pääsemiseks on vaja saada viis protsenti häältest, erakonna reiting on seni olnud ligi üks protsenti. Erakond loodab saada riigikogus seitse kohta. Erakonna esimees Lavly Perling kandideerib Harju- ja Raplamaal.