Yle: Rootsi vägivaldseid jõuke juhitakse välismaalt

Rootsi Stockholmi Rinkeby linnaosa politseinikud näitavad haarangu käigus leitud relvi
Rootsi Stockholmi Rinkeby linnaosa politseinikud näitavad haarangu käigus leitud relvi Autor/allikas: SCANPIX/Jonathan NACKSTRAND/AFP

Detsembris süvenes vastasseis kahe Rootsi kriminaalse jõugu vahel, kes mõlemad tahavad kontrollida Sundsvalli narkoäri. Mõlema jõugu juhid asuvad välismaal, üks neist Türgis, ning enamasti kuuluvad jõukudesse teise põlvkonna sisserändajad.

Rootsis on Yle sõnul viimased 20 aastat olnud probleeme jõuguvägivallaga, mis on viimastel aastatel süvenenud. Alates jõuludest on ainuüksi pealinnas Stockholmis pea iga päev toimunud tulistamisi, teatas Rootsi rahvusringhääling SVT.

Hiljutise vägivalla keskmes on Kurdi Rebase ja Kreeklase vastasseis

Yle juhib tähelepanu, et Rootsi võimud ei soovi jõuguvägivalda kuigi detailselt kommenteerida, kuid meedia vahendusel on võimalik tuvastada, et praegu on vastasseisus kaks jõuku.

Ühe jõugu juhiks on Kurdi Rebane (kurdiska räven) ja teise juhiks Kreeklane, kes on tuntud ka kui 24-aastane. Mõlemad mehed elavad väljaspool Rootsit.

Aftonbladeti teatel on 36-aastane Kurdi Rebane pärit Uppsalast ning elab Rootsi politsei teatel praegu Türgis. Yle teatel on ka Kreeklane välismaal, kuid pole täpselt teada, kus.

Rootsi meedia teatel on Kreeklase juhitud kriminaalne organisatsioon aktiivne eelkõige riigi põhjaosas Sundsvallis, kus jõuk kontrollib kohalikku narkoturgu. Vastasseis jõukude vahel algas, kui Kurdi Rebane tahtis siseneda Sundsvalli narkoärisse.

Esimene avalik vägivallaakt toimus 2. detsembril Sundsvallis, kui üht meest üritati maha lasta, teatas Rootsi politsei.

Jõuguvägivalla kasvu tõttu on politsei töö maht kasvanud

Sestsaadik on iga päev toimunud vastastikuseid vägivallaakte, peamiselt Stockhholmis. Rootsi Aftonbladeti teatel on Stockholmi piirkonnas omavahel vastamisi veel kolm jõuku. Leht toob esile, et kuna mõlema põhilise jõugu juhid asuvad väljaspool Rootsit, siis on võetud sihikule vastastikku teineteise sugulased ja inimesed, kel on vastasjõugu juhiga sidemeid.

Kuna Rootsi politseil on päris hea aimdus, keda võidakse jõukudevahelise vägivallalaine käigus järgmisena rünnata, siis on mitu paika valve all, kinnitas Aftonbladet.

Rootsi politsei teatas reedel, et juurdluste suure mahu tõttu laenatakse appi 190 politseinikku teistest Rootsi piirkondadest. Alates 25. detsembrist on uuritud 21 intsidenti.

Rootsi SVT ajakirjanik Diamant Salihu tunnistas intervjuus Soome Yle-le, et politsei ei suuda vägivalda täiel määral kontrollida, kuna kohtusse jõuab ainult iga viies tapmisega lõppenud tulistamine.

Malmös suudeti jõuguvägivald kontrolli alla saada

Yle juhtis tähelepanu, et veel pool aastat tagasi oli mitu teadet jõuguvägivallast Rootsi Malmö linnast, kuid sealt pole viimasel ajal tulistamistest midagi kuulda olnud. Salihu sõnul suudeti seal rahvusvahelise politseikoostöö raames kriminaalide võrgustiku bossid tabada. Salihu samas kartis, et kuna Malmös on "kuritegevuse vaakum," siis täidavad selle peatselt uued kriminaalid.

SVT ajakirjanik samas rõhutas, et näiteks erinevalt Itaalia maffiast ei ole Rootsi jõugud eriti organiseeritud. Samas on jõugujuhtide tabamine väljakutse tulenevalt Rootsi ja Türgi kehvadest omavahelistest suhetest.

Jõukudesse kuuluvad enamasti teise põlvkonna immigrandid

Yle tõi esile, et paljud jõuguliikmed on teise põlvkonna sisserändajad, kes on Rootsis sündinud.

Kuna narkoäris liigub palju raha, siis on see ühiskonna äärealadel olevate inimeste jaoks suureks ahvatluseks luksuslikumat elustiili soovides. Samuti on olulised väärtused nagu au ning vaprus. Seetõttu on vägivallalainet keeruline peatada, kuna jõukudes olevad noored mehed tunnevad, et iga nende jõugu vastu suunatud vägivallaakt nõuab kättemaksu.

Yle sõnul on vägivallatsejad muutunud üha nooremaks ning paljud neist ei ole täisealised. Salihu sõnul on Rootsis ka otseselt välismaalaste perekondlikke kriminaalseid võrgustikke, kuid nende fookuses on rahapesu, mitte vägivald.

Salihu sõnul vajab Rootsi jõuguvägivalla vastu terviklikku lahendust ning ühiskond peab probleemi tunnistama. Ajakirjaniku sõnul peavad selle probleemiga ühiselt tegelema nii lapsevanemad, nende sugulased, kool, sotsiaalteenused, vaimse tervise küsimustega tegelevad eksperdid ja politsei.

Salihu hindas, et sedasi lähenedes saaks vägivallatsükli murda, kuid see võtaks aastakümneid aega.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Yle

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: