Metsanduse arengukava läbis riigikogus esimese lugemise

Mets
Mets Autor/allikas: Laura Raudnagel/ERR

Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, milles antakse põhjalik ülevaade Eesti metsanduse olukorrast, seatakse metsanduse arengu eesmärgid ja kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke saavutada.

Arengukava seab peaeesmärgiks metsanduse kestlikkuse, milleks tuleb tagada metsaökosüsteemide säilimine, nende elurikkuse püsimine ja kliimamuutuste mõjuga kohanemine. Samuti peab metsasektor olema majanduslikult konkurentsivõimeline ning metsanduspoliitika kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) ütles arengukava tutvustades, et muutuva kliima tingimustes on üha olulisem küsimus metsade hea tervislik seisund, mis tagab nende võime siduda süsinikku ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele ja intensiivsematele häiringutele. Ta tõi näiteks kuuse-kooreüraski tekitatud kahjud Lõuna-Eestis.

Minister lausus, et metsades tuleb senisest oluliselt suuremal pindalal teha õigesti planeeritud ja ajastatud hooldusraieid, et kujundada kliimamuutustele vastupidavamad puistud ning kindlustada metsamaa võimalikult tõhus kasutus. Ta lisas, et metsaraieid planeerides tuleb vältida suurte lagedate alade koondumist. Arengukava lisas seisab, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas.

Kallas toonitas, et rohkem puitu peaks Eestist väljaminemise asemel jõudma väärindajateni. "Me ekspordime igal aastal umbes kaks miljonit tihumeetrit töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu, kuna selle keemiliseks töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalikus mahus tööstus puudub," lausus minister.

Tema sõnul on järgmiste perioodide suurim väljakutse võimaldada puidu kõrgtehnoloogilist töötlemist ja seda nii, et väheneks töötlemata puidu eksport, samal ajal vältides negatiivset mõju keskkonnale ja raiesurve suurenemist Eesti metsadele. Ta toonitas, et puidu kõrgtehnoloogilise väärindamise arendamine on oluline, et saada puidust maksimaalset kasu ja energeetikas kasutataks vaid väheväärtuslikku puitu.

Arutelus pöörati tähelepanu ka töökohtade võimalikule kadumisele või tekkele metsandussektoris. Keskkonnaminister ütles, et loodetavasti soodustavad tehtavad investeeringud kõrgemat taset nõudvate töökohtade lisandumist tooraine lähedusse ehk maapiirkondadesse. Ta kinnitas, et arengukava üks eesmärk on, et maale tekiks töökohti juurde, viidates seejuures eesmärgile puitu rohkem siin väärindada ja vähem eksportida.

Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja jätkuks "Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020". Metsaseaduse kohaselt kinnitab metsandust käsitleva valdkonna arengukava riigikogu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Tõnis Mölder, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Toomas Jürgenstein, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender.

Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 22 ja selle vastu hääletas 43 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine" eelnõu (774 OE) esimene lugemine lõpetati.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: