Arutelu raiemahtude üle on hõivanud Eesti meedia. Arutavad ministrid, ettevõtjad ja mitmed huvigrupid. Arengukava ühe koostajana on mul tunne, et vestlustes on jäänud kõrvale metsanduse arengukava tegelik sisu: metsade majandamine ja kliimamuutuste leevendamine, metsade tervis ja elurikkus, metsa- ja puidusektori konkurentsivõime ja puidu parem väärindamine.

Raiemahu suurusega mängimise asemel on palju olulisem see, kuidas meie metsi majandatakse, et need pakuksid väärt toorainet fossiilsete materjalide asendajana nüüd ja tulevikus. Oluline on mõista, et meie praegu tehtud otsuste vilju näeme enam kui poole sajandi pärast. Just sellest räägibki arutluse all olev arengukava, mis annab tulevikusuuniseid metsandusele. Tegelikku kava sisu ei ole paslik ega mõistlik varjutada loosungite ja spekulatsioonidega.

Arengukava koostajad on kasutanud kõige kvaliteetsemaid andmeid ja antud hetke parimaid teadmisi ning kava olulisim eesmärk on tagada metsade kestlikkus, hea tervis ning süsiniku sidumisvõime.

Loomulikult ei ole võimalik teha lõpmatult süvaanalüüse ning anda kõikidele ettetulevatele probleemidele vastuseid. Seetõttu on arengukavasse planeeritud uuringud ja analüüsid tulevaseks perioodiks, et järgmine metsade visioonidokument saaks parem. Kusjuures nende planeeritud uuringute ja analüüsidega tuleb alustada kohe peale arengukava vastuvõtmist riigikogus.

Seega ma ei mõista, milleks mängida meedias raiemahtusid puudutavate arvamusartiklitega kaevikusõda, millel puudub igasugune sisuline mõtestatus. See ei ole kindlasti Eesti ühiskonna huvides. Arengukava lähtub teadlaste soovitustest, mis kinnitavad, et mets ei saa Eestis otsa, kuid võtavad samal ajal arvesse looduslikke, kultuurilisi ning sotsiaalseid ja majanduslikke väärtusi. Kokkuvõttes on arengukava kompromiss, mis ei hakka kunagi kõigile huvigruppidele täielikult meeldima.

Metsanduse arengukava tärmin on 2030, kuid seda võib rahulikult pikendada. Eeskujuks võib võtta näiteks metsamehed, kes mõistsid juba ammu, et metsade eest hoolitsedes tuleb vaadata kaugesse tulevikku. Kui see olnuks teisiti, siis poleks meil praegu metsa, mille kohta arenguvisiooni kujundada.

Arengukavas on olulisel kohal looduse-, seal hulgas elustiku kaitse. Juba praegu on 30 protsenti Eesti metsadest kaitse all, kuid selle hoogsa kaitseala suurendamise juures on jäänud loodusväärtuste sisu ja sellega kaasnev sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine tagaplaanile. Seega tuleks meie riigi huvides teha selgeks olemasolevate kaitsealade väärtuse sisu ning selle hind ühiskonnale.

Miks see kavasse kirja sai? Puitu on meil paraku väga vaja ning kui pidevalt vähendada majandatavate metsade osakaalu ning suurendada kaitse all olevaid alasid, siis oleme lõpuks olukorras, kus väiksemat ala tuleb intensiivsemalt majandada. See ei ole aga mõistlik ega toeta rohepööret.

Metsa kui elusat ökosüsteemi, ei saa panna süsinikuvaru talletajana lihtsalt seisma. Arvestada tuleb kliimamuutustest tingitud ekstreemsuste, näiteks tormide ja põuaste suvede ning seejärel ka kahjurite ja haiguste puhangutega. Seepärast on arukas metsi majandada elustikku arvestades ja selliselt, et metsad seoksid hästi ja pidevalt õhust süsihappegaasi. Rohepöörde olulisim sisu on ikkagi ressursi kasutuse säästlikkus, aga ka fossiilse materjali asendamine taastuva materjaliga, näiteks puiduga.

Arengukavas on tähelepanu all ka suured ja koonduvad lageraiealad. Ilma raieta pole võimalik puitu kasutusele võtta, kuid lageraiete koondumise probleem on kavas markeeritud ja vajab lahendust. Selle alla kuulub raiete parem planeerimine ja maastikku sobitamine, mis aitab leida tasakaalu elustiku kaitse ja metsamajanduse vahel.

Seega on metsanduse arengukava üks olulisimaid soovitusi ühtlase metsakasutuse saavutamine võimalikult pikaks ajaks, kus tasakaalukas raiemaht hoiab meie metsi mitmekesise, tugeva ja tervena, toetades seeläbi kliimat. Soovitatud ühtlane raiemaht pakub ka ettevõtjatele kindlust ning inimestele tööd ja leiba, toetades Eestile olulise majandusharu arengut.

Välja pakutud arengukava on hetkel parim kesktee ning stardiplatvorm selleks, et järgmine arengukava saaks sisukam ja selgem.