"Neid etteheiteid oli selle kohta, et me oleme sisse lasknud isikuid, kellele võib-olla ei oleks pidanud seda e-residentsust andma," ütles Mäeker ERR-ile.

Näiteks said kontrollisüsteemist läbi ja e-residentideks kaks Põhja-Korea residenti, kes elasid Euroopa Liidus. Põhja-Koreale on aga rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil seatud finantsmaailmas väga suured piirangud.

Mäekeri sõnul heideti Eestile ette, et riik ei suuda tagada piisavat kontrolli, eriti kui taotlused tulevad riikidest, kellega Eestil puudub justiitskoostöö.

Suurim etteheide oli Mäekeri sõnul see, et e-resident saab palju lihtsamini ligipääsu Eesti ettevõtluskeskkonnale ja äriühingute loomisele.

"Ja kui ta nüüd selle äriühingu loob ja sellega teise riiki läheb raha pesema, siis see ei ole enam Eesti probleem, vaid see muutub ka teiste riikide probleemiks, kus seda osaühingut kasutatakse," sõnas Mäeker.

"Rahapesu andmebüroos oleme me ka mitmel puhul öelnud, et e-residentsuse programm toob meile kaasa rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Esimene samm oleks nende parem adumine, et mis need on sisuliselt ja siis nende riskide juhtimine vastavalt sellele ka vastavate programmide väljatöötamine," lausus Mäeker.

Seda, et Moneyvali raport puudutas e-residentsuse programmi, kommenteeris kolmapäeval ETV "Esimeses stuudios" ka Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.

"See on üle 300-leheküljeline raport ja seal on üle saja korra mainitud meie e-residentsuse programmi ja mitte positiivses mõttes. Seal on paremaks läinud, aga seal on probleeme. Ma koputan südametunnistusele, meile meeldib alati rääkida võimalustest, aga riskid tuleb ära hinnata erinevatel asjadel, mida me teeme riigina," lausus Lepp.

E-residentsuse korraldajad: kontroll on paranenud

E-residentsuse riski- ja õigusjuht Oscar Õun ütles ERR-i küsimustele vastates, et vaid pooled Eestis tegutsevatest välisettevõtjatest on e-residendid. "Riskipõhine taotlussüsteem, põhjalik kontroll ja digitaalne jalajälg tagavad, et e-residendid on oluliselt suurema järelevalve all, kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevad välisriikide kodanikud," märkis ta.

"E-residendi digi-ID väljaandamise üle otsustab PPA," ütles Õun vastuseks Põhja-Korea residentide näitele. "Meile teadaolevalt hetkel ühelgi Põhja-Korea kodanikul kehtivat e-residendi digi-iD-d ei ole."

Kas Moneyvali raportis toodud etteheidete tõttu on plaanis tõhustada või karmistada taustakontrolli selle üle, kellele e-residentsuse kaarti anda või mitte anda?

Õun ütles, et juba mõnda aega on e-residentidena eelistatud taotlejad riikidest, kellega Eestil on olemas justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitse valla koostöösuhted.

"Koostöös siseministeeriumiga on lisaks väljatöötamisel õiguslik muudatus, millega piirataks osa riikide – ennekõike selliste, kus üha aktuaalsemaks muutuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on kõrged – ligipääsu e-residentsusele," lisas ta.

Eelmisel suvel võttis politseiamet kasutusse automatiseeritud järelkontrolli IT-lahenduse, mis võimaldab teha regulaarseid masspäringuid riigisisestesse ja rahvusvahelistesse andmebaasidesse, kontrollimaks näiteks, kas e-resident on vahepeal mõnes riigis toime pannud süüteo või esineb mõni muu oluline asjaolu e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseks.

"E-residentide osas läbiviidava eel- ja järelkontrolli tulemusel kättesaadavate andmete mõtestamise ja efektiivsema rakendamise eesmärgil loodi PPA-s igapäevaselt e-residentidega tegeleva töörühma juurde 2020. aastal täiendavalt ka analüütiku ametikoht," selgitas Õun.

Alates 2021. aasta jaanuarist ootab Eesti digi-ID soovijaid ees uus e-residendi digi-ID taotluskeskkond, mis  võimaldab koguda välismaalase tausta ja tema kavatsuste kohta senisest detailsemat infot.

"Kontrollisõela tihendamise edusammude kasuks räägib selgelt digi-ID väljaandmisest keeldumiste ja kehtetuks tunnistamiste osakaalu kasv. Kui 2018. aastal said keeldumiste osaks kaks protsenti e-residendiks pürgijatest, siis 2022. aastal oli sama näitaja kasvanud juba kaheksale protsendile," lisas Õun.

23. jaanuari seisuga oli kehtivaid e-residendi kaarte käibel 63 074. Läbi aegade on e-residendi staatuse saanud 99 205 inimest.