Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt volitatakse siseministrit kehtestama määrusega riskiriikide nimekirja ja samas ka riskiriigi kodanikule e-residendi digi-ID väljaandmise erisused, öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik selgitas ERR-ile, et kavandatavate piirangute ajend on Euroopa Nõukogu rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise hindamise ekspertide komitee MONEYVAL hindamisel üles kerkinud teema. MONEYVAL märkis, et Eesti annab e-residentsust kolmandate riikide kodanikele, kellega Eestil ei ole head koostööd ning seetõttu ei saa vajadusel põhjalikult kontrollida nende tausta.

"Näiteks kui on mingi küsimus ja me tahame küsida selle inimese kohta tema riigi pädevalt asutuselt, siis me ei pruugi vastuseid saada ja me ei tea, kes see inimene tegelikult on, mis on tema taust, millega ta tegeleb," kirjeldas ta. Kraaviku sõnul andis MONEYVAL mõista, et Eesti võiks uuesti hinnata oma riske ja seda, kuidas Eesti riigina teab, kellele väljastab oma dokumente.

"Ja kuna meil oli tegelikkuses riskiriikide teema varem korduvalt läbi käinud ja laual olnud ka seoses Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas, siis me lihtsalt võtsime selle teema uuesti tõsisemalt ette ja otsustasime rakendada karmimaid meetmeid, et meil oleks võimalus seaduse alusel keelduda teatud riikide kodanikele e-residentsuse andmisest," tõdes Kraavik.  

Siseministeeriumi esindaja tunnistas, et Eesti võimud on ka tuvastanud juhtumeid, kus on üritatud skeemitada e-residentsuse programmiga ja kasutada seda ka immigratsiooni hüppelauana pääsemaks Eesti kaudu Euroopa Liitu.

"Näiteks on Iraani kodulehtedel reklaame, mis on avalikust veebist leitavad, kus on reklaamitud Eesti e-residentsuse programmi kui võimalust saada Euroopa Liitu elama, mis ei vasta absoluutselt tõele. Selles mõttes loomulikult me olime valmis ja küpsed igatpidi neid riske tõsisemalt kaaluma," rääkis ta.

Kraavik rõhutas ka, et Eestis endas on kasvanud valmisolek selle teemaga põhjalikumalt tegelda.

"Kui alguses oli e-residentsus selline uudne programm, innovatiivne, millega kõik läksid suure hooga kaasa, siis nüüd on see küpsus saavutatud, et pigem mõelda ka tõsiselt läbi need riskid, eriti käesolevas julgeolekuolukorras," rääkis ta.

Nimekiri pärineb Rahapesu Andmebüroost

Kraavik selgitas, et nimekirja riskiriikidest, mille kodanikele üldjuhul e-residentsust ei anta, ei lülitata seadusesse, vaid see kehtestatakse määrusega.

Nimekiri põhineb eri rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga riikide nimekirjadel, aga ennekõike Rahapesu Andmebüroo avaldatud nimekirjal. "Rahapesu Andmebüroo vaatab ju pidevalt üle Euroopa Liidu ja FATF-i riskiriikide nimekirjad – need on meil aluseks võetud, me ei ole otseselt ise siin oma suva järgi käitunud, me lähtume ikkagi julgeolekukaalutlustest ennekõike," rääkis ta.

Rahapesu Andmebüroo kodulehel on 18. septembri seisuga väljatoodud nimekirjas kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid Euroopa Liidu ja rahapesuga võitlemise rahvusvahelise organisatsiooni FATF andmeil Afganistan, Araabia Ühendemiraadid, Burkina Faso, Iraan, Jeemen, Kongo Demokraatlik Vabariik, Lõuna-Sudaan, Nigeeria, Mali, Põhja-Korea, Süüria. Eesti pädevate asutuste hinnangul on nimekirja lisatud veel Alžeeria, Egiptus, Iraak, Jordaania, Kõrgõzstan, Liibanon, Liibüa, Maroko, Mosambiik, Niger, Pakistan, Palestiina Omavalitsus, Saudi Araabia, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Tadžikistan, Türgi, Türkmenistan, Usbekistan ja eraldi veel ka Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkond. Kokku on loendis 32 riiki või territooriumi.

Venemaa ja Valgevene on eraldi keelu all

Venemaa ja Valgevene kodanikud on eesti pannud juba varem, pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas 2022. aasta veebruaris eraldi vaatluse alla ning nende riikide kodanikele enam uusi e-residentsuse dokumente ei väljastata. Samuti suhtutakse väga tähelepanelikult ka juba välja antud digi-ID-de pikendamisse.

"Et kui me oleme varasemalt andnud Venemaa ja Valgevene kodanikele juba e-residendi digi-ID ja ta esitab uue taotluse, siis vaadatakse väga kriitiliselt üle, kas on võimalik talle [see uuesti] anda või mitte," selgitas Kraavik.

"Venemaa ja Valgevene osas on kindlasti veel karmimad nõuded kui kõikide nende teiste osas. Ehk et kui talle on varem digi-ID välja antud, siis me kohe ei keeldu, vaid me vaatame üle, millega ta tegeleb, kes ta on, teeme tugevama taustakontrolli, konsulteerime julgeolekuüksuste asutustega," kirjeldas ta. "Aga tulevikus peab tal lisaks olema Eestis tõestatav, kehtiv majandustegevus, tal peab olema siin ettevõte. Pluss siis kui ta tuleb korduvtaotlust esitama, siis me vaatame, et kuidas ta siin on käitunud, mis taustainfot me tema kohta omame ja siis hindame, kas me oleme valmis talle andma korduvalt selle dokumendi või mitte."

ERR kirjutas septembris, et pärast sõja algust on Venemaa ja Valgevene päritolu e-residentide arv ja osakaal kõigist e-residentidest järsult vähenenud. Kui enne Venemaa agressiooni algust ja e-residentsuse piiramist kuulus 8,5 protsenti kehtivatest Eesti e-residendi kaartidest Venemaa ja Valgevene kodanikele, siis 2024. aasta suve lõpuks oli see osakaal viis protsenti.

2022. märtsis oli e-residentsus 4421 Venemaa ja 902 Valgevene kodanikul, aga tänavuse 23. septembri seisuga on e-residentsus 2473 Venemaa ja 565 Valgevene kodanikul, mis tähendab kahe ja poole aastaga 42-protsendist langust.

Kokku on praegu Eesti e-residendi staatus 59 644 välismaa kodanikul.

Jõustamist loodetakse võimalikult ruttu

Kraavik selgitas, et eelnõu on läbinud juba kaks kooskõlastusringi ning ootab nüüd siseministri allkirja, misjärel see esitatakse valitsusele.

"Kui ta nüüd Vabariigi Valitsuse poole teele pannakse, siis me jääme ootama, millisel istungil on valitsus valmis meie seaduseelnõud arutama ja siis liigub menetlus edasi," rääkis ta. "Me väga loodame, et kui on vähegi võimalik, siis me sooviksime selle vastuvõtmist ja jõustamist juba selle aasta lõpus või uue aasta alguses, nii kiiresti kui võimalik."

Siseministeeriumi esindaja kinnitusel on seadusemuudatuste rakendamiseks vajalikud arendused ja ettevalmistused majasiseselt – politsei- piirivalveametil ning ministeeriumi IT-keskusel – juba tehtud.