Kuigi Soome rahvaarv on ligi viis korda suurem, on põhjanaabrid seni vähem Ukraina sõjapõgenikke vastu võtnud. Soomlased oleks valmis rohkem aitama. Soome rahvusringhääling Yle kirjutas detsembri lõpus, et jaanuarist võiks nädalas üle lahe jõuda 50-100 ukrainlast. Selle korraldamine võtab siiski kauem nentis sotsiaalkindlustusameti rändeteenuse juht Liis Paloots.

"Meie jaoks on peamine eesmärk, et see inimene, Ukraina sõjapõgenik, saaks aru, mis on teda seal ees ootamas ja et see toetatud liikumine oleks sihipärane," sõnas Paloots.

 See tähendab, et Eesti nõustajad pidid ka selgeks tegema, mida ja kuidas Soomes sõjapõgenikele pakutakse, enne kui seda saab ukrainlastele edasi rääkida. Teisalt tahavad soomlased teada, milliste vajadustega inimesed neile tuleks.

"Näiteks, kui me räägime, et siit oleks meie abil liikumas leibkonnad koos lemmikloomadega või võib olla on inimesel liikumispuue, et siis nad [soomlased] saavad paremini vaadata oma majutuskeskuste tingimusi ja vastavalt inimesed nendesse majutuskeskustesse määrata," ütles Paloots.

Veel on vaja veenduda, et Soome saadetud inimesed saavad seal ka ajutise kaitse.

"Ühe kriteeriumina on Soome välja toonud, et inimesel, keda meie aitame Soome minna, ei tohiks olla teise Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba," ütles Paloots. Seega vaid laevapileti ostmisega see kahe riigi kokkulepe ei piirdu.

"Ka enne seda Eesti ja Soome siseministeeriumite vahel tehtud kokkulepet Ukraina sõjapõgenikud ju liikusid Soome iseseisvalt. Ka täna on neil see võimalus," ütles Paloots.

Kuid otsus, kuhu riiki jääda, jääb ikka lõpuks sõjapõgenike endi teha. Kas huvi Soome minna jaguks või pigem ei taha ennast Eestisse sisse seadnud ukrainlased uues riigis vaeva korrata – seda ei oska veel Paloots hinnata.