"Oleme selle väljatöötamise kallal päris palju vaeva näinud tegelnud ja valitsuse tänane indikatsioon oli, et me peaksime sellega edasi minema ja esitama ka vastava eelnõu justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi koostöös," rääkis Danilson-Järg valitsuse pressikonverentsil.

Tema sõnul on Ukraina juba koostamas sõjakahjude registrit vastavalt ÜRO resolutsioonile, mille kohaselt kõik Venemaa tekitatud kahjud tuleb registreerida ja valmistuda ka esitama nõudeid nende hüvitamiseks.

"Olukorras, kus Ukraina esitab tulevikus Venemaale nõude, mida Venemaa keeldub täitmast, siis teoreetiliselt saab Ukraina paluda teistelt riikidelt või ka Euroopa Liidult abi nende nõuete täitmiseks nende enda jurisdiktsiooni all olevate Vene Föderatsiooni varade arvelt. Nii et siin me peame igal juhul valmistuma selleks, et Ukrainalt niisugused abipalved võivad tulla," ütles justiitsminister. "Me peame kindlasti sanktsioonide all olevate varade konfiskeerimise teemas mingisuguse juriidilise lahenduse leidma," rõhutas ta.

Danilson-Järg tõi näiteks Kanada, mis on juba võtnud vastu regulatsioonid, mille kohaselt on rahu ja julgeoleku tõsise rikkumise korral võimalik selles süüdi oleva riigi ja rikkumisega seotud isikute vara sundvõõrandada ja kasutada seda tekitatud kahju katmiseks. "See oleks ka meile mingil määral eeskujuks," märkis ta.

Lõppeesmärk oleks aga jõuda Euroopa Liidu tasandil regulatsioonini, kuidas külmutatud varasid Ukraina kahjude hüvitamiseks kasutada, lisas Danilson-Järg.

Minister avaldas siiski kahtlus, kas selle eelnõu jõuab vastu võtta praeguse riigikogu koosseisu ajal, kuna valimisteni on jäänud ainult mõni nädal.