Valitsus töötab välja õiguslikke aluseid külmutatud Vene varade võõrandamiseks

Foto: Jürgen Randma/riigikantselei

Välisministeerium ja justiitsministeerium hakkavad välja töötama õiguslikke aluseid Eestis külmutatud Vene Föderatsiooni varade võõrandamiseks. Esimene variant loodetakse valitsuse ette viia kuu aja pärast.

Septembris antud hinnangu järgi kulunuks Ukraina sõjakahjude kompenseerimiseks 350 miljardit eurot. Lääneriikides külmutatud Vene keskpanga ja oligarhide varad ulatuvad samasse suurusjärku. Seni pole riigid suutnud kokku leppida, kas ja kuidas külmutatud vara Ukraina ülesehituseks kasutada saab.

Õiguseksperdid on välja toonud, et tavaõiguse järgi pole välisriigi kohtus riigilt varade äravõtmine niisama lihtne. Samas võib Venemaa räige rahvusvahelise õiguse rikkumine selleks ikkagi õiguse anda.

"See on rahvusvahelise õiguse pinnalt pretsedendi loomine. Sama puudutab ka erakorralise tribunali loomist Vene Föderatsiooni agressioonikuritegude eest vastutama panemiseks.
Perspektiivis kindlasti on see Venemaad oluliselt nõrgestav, agressorit heidutav samm, järelikult poliitiline põhjendus selleks on olemas," ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Juriidilise põhjenduse leidmisega hakkavad tegelema välisministeerium koostöös justiitsministeeriumiga. Võimalusi selleks võib luua just rahvusvaheline õigus, mille üldine põhimõte näeb ette, et kahju tekitaja peab kahju heastama.

"Ma arvan, et sellest põhimõttest lähtuvalt on juriidiliselt seda võimalik teha ja poliitiliselt hädavajalik teha," sõnas Reinsalu.

Kuu aja pärast ollakse esimeste ettepanekutega taas valitsuse ees, lubab välisminister. "Ei ole ju kahtlustki, et see eeldab ka seadusandlikke selgemate raamide paikapanemisi, aga siis tuleb need venitusteta teha," ütles ta.

Võõrandamine hõlmaks lisaks pangakontodel olevale rahale ka ainelist vara.

"Menetlustee peab siis olema selline, et täitevmenetluses oleks võimalik see vara võõrandada. See, et vara on võib-olla muudes esemetes, olgu ta kinnisvaras või ka liikuvas varas, iseenesest ei tohiks seda skeemi rakendamist takistada," ütles Reinsalu.

Siiski jääks üksi Eesti otsuste mõju väikeseks, tõdes Reinsalu. Euroopa Komisjon tegeleb paralleelselt üle-euroopalise lahenduse leidmisega.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: