"Ma ei näe, et me saaksime midagi teha. Meil on õigus siin riigis öelda, mida me tahame ja see peab nii jääma. Muidugi võib öelda, et Paludan ja temasugused
on segased, aga see on teine teema. Aga see teeb väga muret ja on selline tunne, et tuleb istuda justkui paadis vaikselt," rääkisid rootslased Asa ja Lennart.

NATO liikmeks saamist peavad Asa ja Lennart siiski oluliseks ning arvavad, et nende pingutustega tuleks jätkata.

Stockholmi elanik Linda ütles, et mõistab ka Türgi positsiooni, aga arvab siiski, et Türgi poliitikud võiks maha rahuneda. Ka tema arvab endiselt, et Rootsi peab NATO-ga liituma. "Absoluutselt. Meil ei ole valikut," märkis ta.

Paremäärmusliku poliitiku Rasmus Paludani koraanipõletamine on niigi raskelt läinud kõnelustele Türgiga veel kaikad kodaratesse visanud ja kuigi rootslased seisavad sõnavabaduse eest, on nad samamoodi kriitilised provokaatorite suhtes.

Ajalehe Aftonbladet poliitikatoimetaja Anders Lindberg ütles, et praegu ohustavad paremäärmuslased Rootsi riiklikku julgeolekut, mis on omamoodi uus asi.

"Nad on koraani põletanud varemgi, nad tegid seda eelmisel kevadel, nad tegid seda valimiskampaania ajal, et pälvida Rootsi vähemuste reaktsiooni. Nüüd on nad reaktsiooni saanud Türgilt, mis ei ole nende jaoks enam nii tore ja nad on pälvinud palju kriitikat," kommenteeris Lindberg.

Lootust ei ole rootslased aga kaotanud ja toetus NATO-ga liitumisele on ajaloo suurim.

Mõttekoja Frivärld analüütik Patrik Oksanen ütles, et rootslased on üldiselt jäärapäised. "Kui keegi püüab segadust korraldada, siis välja kukub vastupidi. Nüüd on aeg, et ülejäänud NATO liikmed survestaksid mitte üksnes Türgit, vaid ka Ungarit, kes pole samuti taotlust heaks kiitnud. On väga oluline, et teised
liikmesriigid nüüd tegutseksid," lausus ta.

NATO-ga liitumist toetab viimase Rootsi rahvusringhäälingu ja Novuse arvamusküsitluse järgi 63 protsenti rootslastest.