Möödunud suvel, kui maagaasi hind lõi rekordeid ja kõik alles vaidlesid, kuhu ja kuidas LNG ujuvterminal haakida, vaatasid kaugküttefirmad murelikult talve poole. Kardeti, et gaasi lihtsalt ei jätku ja toad jäävad külmaks. Omavalitsused nõudsid, et välja kuulutataks hädaolukord, sest uskusid, et tänu sellele võib kateldes lisaks gaasile ka muid kütuseid põletada.

Narva linnapea Katri Raik läks veel kaugemale ja kuulutas välja kohaliku hädaolukorra. Kokkuvõttes leiti lihtsam lahendus. Suur osa kaugkütjaid tegid rea investeeringuid, mis lubas neil diislikütust või põlevkiviõli põletada nii, et üleliigset sodi õhku ei paiskuks. Enefit Power ja Utilitas Tallinn said kokku neljale soojajaamale erandi. See tähendab, et Narvas ning kolmes Tallinna katlamajas võib ajutiselt ka normidest rohkem saastada.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul võib niisuguse loa anda, kui ohus on kaugkütte säilimine. Aga maksimaalselt kuni küttehooaja lõpuni antud erandiga käisid kaasas ka lisatingimused.

"Ettevõte on kohustatud mõistliku aja jooksul uuesti tagasi minema maagaasi tarbimisele, tegema selleks ostuhanke ja teavitama keskkonnaametit maagaasi tarnelepingute saamisest või kui hange on ebaõnnestunud, siis ka mittesaamisest," loetles Kosenkranius keskkonnaloale kirjutatud reegleid. "Kui nad on hanke läbi viinud ja neil on õnnestunud saada tarneleping, siis nad on kohustatud hiljemalt kümne päeva jooksul gaasikasutusele üle minema."

Ametniku sõnul tegi Enefit Power gaasihanke jaanuaris. Utilitase kohta niisugusest hankest teatanud ei ole. "See on ettevõtja esmane hoolsuskohustus vaadata, et kui turg hakkab muutuma, siis hankida gaas ja lõpetada erandi rakendamine," ütles Kosenkranius.

Põlevkiviõli on juba varutud

OÜ Utilitas Tallinn juhatuse esimees Robert Kitt nõustus, et turg on muutunud ja hinnad odavamad kui suvel. Samas märkis ta, et gaasi tegelik ostuhind võib olla kallim kui praegu maailmaturuhinnana nähtav 59 eurot MW/h eest. Lisaks seisab ettevõte küsimuse ees, et kui nüüd hakata gaasi tarvitama, siis mida teha juba soetatud vedelkütustega.

"Need kütused on selleks hooajaks varutud ja need loomulikult tuleb ära kasutada," ütles Kitt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles samuti, et seis turul on parem kui suvel. Suuremas osas Euroopast hakkab talv lõppema ja Euroopa Liidu gaasimahutitest on 82 protsenti täidetud. Samas Eestis seisab osa talve veel ees ning järgmiseks talveks valmistumine alles algab.

"Kui me täna küsime gaasimüüjate käest, kas teil on palun pakkuda suuremates kogustes gaasi, niimoodi, et ma homme hakkaksin seda kasutama, siis tõenäoliselt gaasimüüja ütleb, et jah, mul on see olemas, ole hea, sõlmime lepingu," märkis Vaks samas. Kuid lisas, et nii ei pruugi see jääda.

Ettevõtjatele antud erandi tühistamist ei pea ta mõistlikuks. Vaks rääkis, et olukord Euroopa gaasiturul on kontrolli alla saadud suuresti tänu sellele, et tarbimist on vähendatud viiendiku võrra.

"Ja kui me nüüd läheme tagasi sellesse aega, et olge kenad, tarbige gaasi nii palju kui jaksate, ega meil gaasiturud seda tõenäoliselt vastu ei pea," sõnas Vaks.

Järgmiseks talveks erandit oodata ei maksa

Erik Kosenkraniuse sõnul saab keskkonnaamet lähtuda seadusest ja ettevõtetele antud loa tingimustest. "Kui gaasi on ikkagi turul saadaval, siis eelkõige on ettevõtte kohustus see hange läbi viia, gaas hankida ja sellega oma katelde kütmist jätkata," ütles Kosenkranius.

Robert Kitt sõnas, et kui keskkonnaametil tekib soov erandi tühistamises arutada, siis on ettevõte suhtluseks valmis. Tema sõnul arvestati ikkagi sellega, et erand kehtib küttehooaja lõpuni.

"Eks seal on väga palju nüansse, kuidas seda kokkulepitud erandit niimoodi tühistatakse või kaotatakse või kas seda on üldse vaja teha. Ma ei oska täpselt öelda, kuidas see võib juhtuda," märkis Kitt.

Erik Kosenkranius omakorda avaldas lootust, et ettevõtted hoolivad keskkonnast. Samas lisas ta, et ametil on vahendid olemas ka juhuks, kui keskkonnaloas märgitud reegleid ei täideta.

"Siis meil on teha järgmine otsus, millega erand tühistatakse. Ja sealt edasi, kui ta jätkab oma sama praktikat, siis sisuliselt rikub ta juba atmosfääriõhu kaitse seadust. Sealt tekivad juba eraldi menetlused ja kohustus maksta hoopis teistsuguseid keskkonnatasusid," selgitas Kosenkranius.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja lisas ka, et järgmiseks talveks valmistudes ei maksa ettevõtjatel samasuguse erandiga arvestada.

"See on nüüd ettevõtte riski hindamine, et kui me näeme, et turg püsib ebastabiilne, et äkki me teemegi need investeeringud selliselt, et me saamegi minna üle teistele kütustele ja hakata neid kasutama," ütles Kosenkranius ning rõhutas, et paljud ettevõtted tegid seda juba läinud suvel.

Robert Kitt kinnitas, et Utilitase jaoks oligi tegemist ajutise erandiga. "Põlevkiviõli kasutamine on ikkagi mitu sammu tagasi selleks, et minna edasi," ütles Kitt.