Reformierakond keeldub ainsana nädalavahetusele langevate riigipühade eest vaba päeva andmast

Inimesed vabaõhuetendust jälgimas. Lavastus Saaremaa tuntuima metsavenna Elmar Ilbu tegemistest.
Inimesed vabaõhuetendust jälgimas. Lavastus Saaremaa tuntuima metsavenna Elmar Ilbu tegemistest. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kõik suuremad parteid peale Reformierakonna toetavad nädalavahetusele langevate riigipühade eest lisapuhkepäevade andmist, selgub ERR-i esitatud küsimustest. Selline punkt on Keskerakonna valimisprogrammis ning sama algatuse on riigikogule esitanud ka sotsiaaldemokraadid.

"Eesti 200 toetab seda mõtet, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, siis anda töötavale inimesele see päev vabaks," ütles Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna. Ta viitas sellele, et taoline praktika on ka Euroopas väga laialt levinud tava.

"Isamaa valimisprogrammis me sellel küll ei peatu, aga oleme nädalavahetusele langevate pühade ja vabade päevade teemat nõus hea meelega arutama. Oleme vaadanud selle sammu mõju majandusele: see pole märkimisväärne ning töötajate saadav kasu võib selle üles kaaluda," ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatuse liige, tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles ERR-ile, et ka sotsiaaldemokraadid on seda ideed toetanud ja ka vastava eelnõu riigikogu menetlusse esitanud.

"Pigem on praegu küsimus selles, et me peame läbirääkimisi kolmepoolselt ametiühingute ja tööandjatega, et saada täpselt kokkuleppele, millises mahus ja kuidas seda mõtet rakendada," lisas Peterson.

Kiiver ja kaitsemask Autor/allikas: ERR

Vastates viitele, et varem ei ole seda ideed õnnestunud ellu viia, kuna Isamaa ja Reformierakond ei ole seda toetanud, märkis Peterson, et seepärast peetaksegi nüüd läbirääkimisi sotsiaalpartneritega. "Kõik asjad, mis on õnnestunud kokku leppida Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu vahel, nendes asjades erakonnad ütlevad, et see tasakaal on ilmselt paigas ja neid ei ole siis ükski erakond vaidlustanud," ütles ta. "Nii et ainuke võimalus seda situatsiooni lahendada ongi see, et las sotsiaalpartnerid leiavad tasakaalu ja siis on ka võimalik seadust muuta."

Petersoni sõnul olevat vahepeal tekkinud juba lootus, et kokkuleppele ollakse väga lähedal, aga nüüd tundub ikkagi, et selle riigikogu koosseisuga seda ära otsustada ei jõua. "Aga sotsiaalpartnerid on sellest pikalt rääkinud ja see kokkulepe on tegelikult käeulatuses. Ja kui Keskerakond ka seda toetab, siis on rõõm suur," lisas ta.

Täiendavate vabade päevade andmist toetas ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas: "Me ei ole sellele oma programmis küll eraldi tähelepanu pööranud, aga põhimõtteliselt oleme sama meelt, et kui mingi riigipüha, jaanipäev või mis iganes, langeb nädalavahetusele, siis võiks anda inimestele täiendava vaba päeva kas reedel või esmaspäeval."

Põlluaasa sõnul on Eestis teiste riikidega võrreldes vabu päevi märksa vähem ja neid võiks olla rohkem. "Oponendid on küll alati vastu väitnud, et see justkui vähendab meie riigi maksutulu ja ka tehtud tööd ettevõtetes, aga põhjalikult puhanud inimesed on märksa töövõimekamad, märksa motiveeritumad tegema rohkem tööd. Selles mõttes võiks täitsa vabalt tulla inimestele vastu," leidis ta.

Sama rääkis ka Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik: "On teada, et Eestis on võrreldes enamiku Euroopa Liidu riikidega võrdlemisi vähe riiklike puhkepäevi ehk inimesed peavad veetma väga suure osa ajast tööl, sealhulgas kohati ka siis, kui näiteks Euroopas peetakse pühi. Olgu näitena toodud kas või ülestõusmispühade periood, mis meil on mõnevõrra lühem kui Euroopas levinud."

Teetööd. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Üks õiglane viis tema sõnul seda olukorda parandada oleks see, et anda nädalavahetuse päevale sattuva riigipüha eest tööpäev vabaks. "Piltlikult öeldes nädalavahetus ei rööviks ära niigi väheseid riigipühasid ja puhkepäevi, mis inimestel Eestis ette nähtud on," ütles Kiik.

"Loomulikult on siin erisusi, sõltuvalt sektorist ja valdkonnast. Küsimus on ka selles, kas õigem oleks anda vabaks eelnev või järgnev päev. Aga igatahes see oleks samm edasi, et inimestel oleks rohkem võimalusi veeta aega oma pere ja lähedastega ja puhata, teha vaba aja tegevusi või kui on vaja tõesti tööle minna, siis saada selle võrra ka kõrgemat töötasu nagu seadus ette näeb," märkis Kiik.

Reformierakond on vastu

Reformierakonna liige, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rääkis paindlikust tööajast ning ütles, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, siis sellele järgnev vaba päev ei aitaks kuidagi püha tähistamisele kaasa.

"Üks, mis kindel - Reformierakonna valimislubadustes seda ei ole. Ja kui päris aus olla, siis ka varasemalt Reformierakond ei ole toetanud seda ideed," ütles Riisalo.

"Aga me oleme toetanud ideed, et töötamises peaks olema suuremat paindlikkust, sest paindlikkust ja mitte esmaspäevast reedeni töökorraldust on juba päris palju. Mis omakorda tekitabki selle küsimuse, et kui me esmaspäevast reedeni töötavatele inimestele sellise hüve või soodustuse teeme, siis see suur hulk inimesi, kes töötavad teistsugusel viisil, ka nädalavahetustel, tööaegu normeerimata - kuidas me neile kompenseerime siis samasuguse hüve?" küsis ta.

Riisalo sõnul on laiemas pildis oluline see, et töötamine muutuks järjest paindlikumaks, et inimesed saaksid rohkem oma tööaega ise planeerida. "Loomulikult kõikidel ametikohtadel see ei ole võimalik, aga elu on näidanud erinevad platvormil töötamised, erinevad lepinguvormid - need kõik on tulnud jõuliselt meie tänasesse tööellu ja esmaspäevast reedeni töötamine ei ole enam mitte kõikide jaoks," tõdes ta.

Eraldi tõi Riisalo välja koolide õppetöö korraldamise: "Kui me mõtleme näiteks haridussüsteemile ja kui me ka õpetajatele neid täiendavaid puhkepäevi anname, siis tegelikult õppekavade läbimine ja õppeaasta jooksul õppetöö korraldamine on keerukas."

"Teisalt on ju riigipühad mõeldud selleks, et inimesed saaksid neid pühi tähistada. Ja kui riigipüha või rahvuspüha satub olema nädalavahetusel, siis inimestel on see võimalus püha tähistada," leidis sotsiaalkaitseminister. "See, kui täiendavaid vabu päevi saadakse, on kindlasti tore, aga see ei aita mitte kuidagi kaasa nende pühade täiendavale väärtustamisele või tähistamisele."

Viitele, et kolmepoolsete läbirääkimistega võidakse saavutada kokkulepe selliste olukordade lahendamiseks, mille riigikogu võiks siis ära vormistada, vastas Riisalo, et selleks on ikkagi vaja erakondade konsensust.

"Loomulikult on võimalus ühel või teisel erakonnal või ka valitsusel selle ettepanekuga riigikokku tulla. Aga sellele vaatamata ma pean ikkagi ütlema, et riigikogu seadusandjana saab selle muudatuse seadustada või mitte seadustada. Nii et konsensus on tarvis leida laiemalt kui kolmepoolsete läbirääkimiste raamistikus," rõhutas Riisalo.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: