Uue nõude järgi tuleb reklaamile lisada, kes on selle tellinud, mis raha eest ja kes maksis. Mõte suurendada niiviisi rahastuse läbipaistvust on parteide hinnangul hea, teostus mitte nii väga.

Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Konks tõi näiteks raadioreklaami. "Kui selle pikkus on kümme sekundit ja järgneb viis kuni kümme sekundit deklaratsiooni, et tegemist on makstud reklaamiga, saab tõenäoliselt iga Eesti inimene aru, et kui tegemist on erakonna reklaamiga, on see makstud poliitreklaam," selgitas ta. Sama kehtib ka teles.

"Telereklaamide puhul on natuke arusaamatu, et kui on telereklaam, kus on Reformierakonna inimesed, lubadused, värvid, siis me peame sinna veel eraldi nii audio mõistes kui ka visuaalselt ütlema, et see on poliitreklaam," selgitas Reformierakonna peasekretär Kristo Enn Vaga.

Keeruliseks läheb aga siis, kui reklaam pole nii otsene. Valimisteni on jäänud vaid viis kuud, kuid poliitikud küsivad tarbijakaitseametilt siiani, kas näiteks laulja Stig Rästa peab kontserti andes publikut teavitama, et on poliitik, kuidas käituda arvamusartiklite puhul, ja kas näiteks pastakat või flaierit tuleb ka infoga täiendada.

"Ühe lausega ei ole võimalik kõike seda kahjuks välja tuua," nentis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Merike Koppel.

Ta ütles, et kui poliitik seda avalikus ruumis kampaania ajal jagab ega kasuta selleks teenusepakkuja abi, siis on tegemist asutusesisese tegevusega ja seda ei ole vaja märgistada. "Sama siis nende pastakate ja flaierite ja poliitnänniga," lisas Koppel.

Kuigi karistama ei plaani amet kedagi hakata, on trahvid siiski suured ja eksimisruum väike.

Isamaa kommunikatsioonijuht Viljar Voog ütles, et segaduse korral valivad nii erakonnad kui ka reklaamimüüjad kõige rangema tõlgenudse, et ei peaks hiljem suurt trahvi maksma.

Esimesena välireklaamiga alustanud erakond Parempoolsed on tarbijakaitseameti ettekirjutusel juba pidanud plakatid korra välja vahetama.