Eesti koos kuue riigiga võitleb Euroopa energiaturu liberaalsuse eest
Eesti ühines kuue Euroopa Liidu liikmesriigi kirjaga Euroopa Komisjonile, milles rõhutatakse, et plaanitava reformimise käigus ei tohi kaduda elektrituru senine liberaalne korraldus.
"Me ütleme koos kuue ülejäänud liikmesriigiga, et tänane turg toimib niimoodi, nagu ta on ette nähtud toimima – ta annab õiged signaalid turule. Üldine sõnum on, et süsteem peab tagama, et meil oleks juhitavad võimsused turul olemas, oleks taastuvaid võimsusi nii palju, et suudaksime oma taastuvenergia eesmärgid täita ja kõike võimalikult soodsalt lõpptarbijale, unustamata ära, et varustuskindlus peab olema alati tagatud," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks seitsme riigi ühiskirja mõtet.
"Euroopa Liidu elektrituru integratsioon viimase kümne aasta jooksul on toonud EL-ile tohutut kasu, sealhulgas madalad hulgihinnad, suurema varustuskindluse ning taastuvenergia võrku lülitamise. Elektrituru reformi tuleb hinnata sellest lähtuvalt," rõhutasid ka Taani, Saksamaa, Soome, Luksemburg, Läti, Holland ja Eesti oma pöördumises.
"Meil on täna kahte sorti liikmesriike. Ühed ütlevad, et meil ei ole tarvis kriisi tõttu elektrituru disaini muuta, kuna turudisain annab väga selgelt neid signaale, milleks ta oli ette nähtud. See ütleb, et kuna hinnad on kõrged, siis palun investeerige turule, et hinnad madalamaks läheksid – selleks ongi ju tegelikult tänane turg disainitud," selgitas Vaks Eesti ja teiste samameelsete vaadet.
"Teine pool liikmesriike ütleb, et turudisain teeb kõigile haiget, ei vii meid eesmärgini ja me peame kuidagi leidma lahenduse selleks, et ühest otsast meil ikkagi taastuvenergia areng oleks tagatud, aga turuhinnad oleksid alati hästi-hästi madalad. See on tänane olukord ja sellepärast ka see kiri," ütles MKM-i energiaosakonna juhataja.
Kirjas toovad riigid välja kaheksa eri valdkonda, mille reformimisel tuleb eriti tähelepanelik olla, et praegust tasakaalu mitte kaotada.
Esmalt rõhutatakse kirjas elektrituru praeguse integreerituse säilitamise tähtsust. Teisena toovad seitse riiki välja, et tuleb hoida neid stiimuleid, mis soodustavad üleminekut rohelisele energiale. Kolmandaks räägitakse vajadusest jätkata praegu juba hästi toimiva lühiperspektiivi elektri tulevikuturgude toimimist, kuid selle kõrval optimeerida elektri tulevikutehingute turgu. Neljandaks rõhutavad riigid pikaajaliste elektriostulepingute (PPA) vajalikkust. Viiendaks räägitakse eratarbijate kaitsmisest ootamatute hinnašokkide eest, kuuendaks turu vastupidavusest välistele hinnavapustustele, seitsmendaks elektrituru paindlikkusest ning kaheksandaks piiriüleste ühenduste tähtsusest.
"Läbiv joon kõikides nendes punktides on see, et väga tähtis on tagada jätkuvalt selge regulatiivne raamistik, mida investorid saavad aluseks võtta selleks, et oma tegevusi planeerida. Kellelegi ei meeldi ebakindel regulatsioon, et panna raha lukku järgmiseks kümneks, viieteistkümneks, kolmekümneks aastaks. Kui vahepeal mängureeglid muutuvad ja sul on raha lukus, siis see ei meeldi ühelegi investorile," ütles Vaks. "Ja kui need kaheksa punkti kenasti töösse panna, nagu need on tehtud, siis on garanteeritud madalad energiahinnad, varustuskindluse tagamine tervikuna ja on läbi selle garanteeritud ka uute investeeringute turule meelitamine."
Komisjon soovib reformiga kiirustada
Vaks selgitas, et ühiskiri on vastuseks Euroopa Komisjoni saadetud küsimustikule, millele oodati kõigilt liikmesriikidelt esmaspäevaks vastuseid. Saadud vastuste ja kommentaaride põhjal plaanib komisjon esitada 14. märtsil konkreetsed ettepanekud elektrituru korralduse muutmiseks. See kätkeb endas Euroopa Liidu elektri siseturu direktiivi muutmist ja vastavate elektri siseturu määruste muutmist, mis on Euroopa Liidu elektrituru reguleerimise põhialused.
Eesti jaoks tekitab ohutunnet ka see, et komisjon soovib reformiga väga kiiresti edasi minna ja ilmselt kiiremini kui aastaga reeglite muudatused kokku leppida.
"Neid otsuseid, mis puudutavad praegu nii meid kui tulevikus ka meie lapsi, ei saa teha ehku peale, neid ei saa teha konkreetse analüüsita, konkreetse taustata. Siin peab aega võtma, et korralik süvaanalüüs teha ja vaadata, et me siin midagi ära lõhu, mis tegelikult töötab," selgitas Vaks Eesti vaadet. "Püüame enda poolt anda parima, et selle asjaga kenasti kaasas käia ja seda turumeelsust kogu selles failis kenasti alles hoida," lisas ta.
Uudisteagentuuri Reuters andmeil taotlevad elektrituru laiemat reformi näiteks Hispaania ja Prantsusmaa, soovides kinnistada eelmisel aastal ajutiselt erakorraliselt kõrgete elektrihindade leevendamiseks kokku lepitud meetmed, mille seas on ka näiteks piirangud energiafirmade tuludele ja täiendav maks ülisuuri kasumeid teenivatele energiafirmadele.
Toimetaja: Mait Ots