Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa elektrituru ühendamise peab lõpule viima
Ühine elektriturg on juba toonud Euroopa Liidule palju kasu, aga suur osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata. Turg tuleb paremini toimima saada, kriisikindlamaks muuta, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
Euroopa Liidu energiasüsteemis kehtib üldiselt lihtne põhimõte, et kõik, mis vähendab sõltuvust energiat väljapressimisvahendina kasutavatest riikidest, suurendab Euroopa julgeolekut ja tarnekindlust. Venemaa viimased katsed energiarelvaga Euroopa Liitu survestada ja murendada värskendasid selles osas kõigi liikmesriikide mälu.
Hiljutises Euroopa Kontrollikoja eriraportis toome välja, et elektrihinnad tõusid 2021. aasta teisel ja 2022. aasta esimesel poolel enneolematult kõrgele küll kogu Euroopas, aga eriti haavatavad olid liikmesriigid, mis olid halvasti ühendatud Euroopa Liidu elektrivõrguga või sõltusid elektri tootmisel suurel määral gaasist. Teisisõnu, ühisturg on olnud üks olulisi abinõusid, mis aitas hullema ära hoida.
Ühisturuta oleks elektri eest makstud 2021. aastal 34 miljardit eurot rohkem
EL-i energiakoostööga tegeleva ameti analüüs näitab, et ilma ühise turuta oleks elekter Euroopa tarbijatele 2021. aastal 34 miljardit eurot rohkem maksma läinud. Lühiajaliste turgude liitmine on toonud lisaks majanduslikku kasu miljard eurot aastas. Probleem on aga selles, et elektriturgude ühendamine on seni täies mahus lõpule viimata. Rakendamine on olnud riigiti ebaühtlane, mis tuleb eriti valusalt välja kriisi ajal.
Sel nädalal arutavad Euroopa Liidu energiaministrid Euroopa Komisjon uut ettepanekute paketti EL-i elektrituru kohendamiseks. Küllap võtavad liikmesriikide poliitikud esitatud ettepanekud detailideni ette ja annavad oma hinnangu. Selle kõrvale on hea välja tuua Euroopa Kontrollikoja hiljutise Euroopa Liidu elektrituru seisu analüüsinud põhjaliku eriraporti järeldused ja soovitused.
EL-i elektriturgude ühendamine pidi olema lõpule viidud 2014. aastaks
Esiteks, ligi 450 miljoni tarbijaga EL-i ühine elektriturg toimib 2023. aastal kindlasti paremini, kui 15 aastat tagasi. Energia siseturu käima lükkamine algas õigupoolest juba 1996. aastal. Siis pidid liikmesriikides domineerinud energiamonopolid järk-järgult hakkama arvestama konkurentsitingimustega.
2009. aastal seati ambitsioonikas eesmärk jõuda Euroopa Liidu energiaturgude ühendamisega lõpule aastaks 2014. Kontrollikoja raport näitas, et 2021. aasta lõpuks, seitse aastat tähtajast hiljem, oli eesmärk saavutamata. Võib olla kindel, et ka vahepeal möödunud aasta ja kolme kuuga ei ole ühine elektriturg valmis saanud.
Miks see probleem on? Sest integreeritud elektriturg on toimiva üleeuroopalise konkurentsi eelduseks ning sellel on omakorda konkreetne mõju hindadele.
Miks seda ikka ja jälle meelde tuletada tuleb? Sest uued eesmärgid, algatused ja ettepanekud on käimasoleva kriisi valguses kindlasti vajalikud, aga nii varustuskindluse, konkurentsivõimelise hinna kui ka keskkonda säästva elektritootmise arendamiseks tuleb üle-eelmisel aastakümnel seatud elektriturgude ühendamine lõpule viia. See ei juhtu iseenesest. Praegu oleme mitte eriti üllatuslikult olukorras, kus elektri jaehindu proovivad endiselt rohkem mõjutada liikmesriigid, mitte konkurents.
Reeglid on liiga keeruka õigusliku ülesehitusega
Teiseks, piiriülese kauplemise eeskirjad on praegu sedavõrd keeruka õigusliku ülesehitusega, et need ei ole Euroopa Liidu elektrituru toimimisele kaasa aidanud. Eriti viimast kriisi ja suurenevat taastuvenergia osakaalu arvestades tuleb vaadata, kas kõik turureeglid on mõistlikud ja pole liiga keerulised, kas need kõik aitavad sellele kaasa, et turg toimiks ja inimesed tunneksid selgemalt sellest tulenevat kasu. Euroopa Kontrollikoja analüüs näitab, et paranemisruumi on ning Euroopa Komisjon on sellega põhimõtteliselt ka nõustunud.
Probleem on olnud ka lünklike mõjuhinnangutega, millest hindade kujunemisele olulised aspektid olid kõrvale jäetud või piisava põhjalikkusega analüüsimata, näiteks hinnakujundusmeetodite valik ühendatud elektribörsidel ja pakkumispiirkondades, elektrinõudluse kaudu hulgimüügituru hindade mõjutamine.
Viitame kontrollikoja raportis, et viimast oleks võimalik saavutada näiteks nõudluse koondamise, jaotus- ja põhivõrguettevõtjate vahelise koordineerimise, nõudluse piiramise eest maksmisegi kaudu. Esialgsed ja pigem vaoshoitud hinnangud võimaliku kasu kohta, mida nõudluse paindlikkuse kasutamine kaasa võiks tuua, jäävad kolme-viie miljardi euro kanti aastas.
Kolmandaks, turujärelevalve. Ennenägematutesse kõrgustesse tõusnud hinnad tekitasid kiiresti õigustatud küsimuse, ega keegi süsteemi ei manipuleeri. Turul toimuv peab olema jälgitav ja läbipaistev.
Euroopa Kontrollikoja poolt esitasime oma eriraportis terve hulga detailseid ettepanekuid alates hulgimüügiturgude andmete kogumisest kuni kuritarvituste vastaste eeskirjade jõustamiseni. Praegune lühikokkuvõte on, et turujärelevalve, mida tehti kuritarvitamise ja manipuleerimise avastamiseks ja ärahoidmiseks, saab olla tõhusam. Viimane eeldab ka, et järelevalvega tegeleval Euroopa Liidu ametiasutusel on oma töö tegemiseks piisavalt ressursse ja need on ameti enda poolt asjakohaselt jaotatud.
Ühine elektriturg on juba toonud Euroopa Liidule palju kasu, aga suur osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata. Turg tuleb paremini toimima saada, kriisikindlamaks muuta, aga enam kui kümme aastat tagasi seatud eesmärk elektriturud täielikult ühendada on täna vähemalt sama oluline, kui 2009. aastal.
Toimetaja: Kaupo Meiel