Euroopa energiakriisi esimese vaatuse võib lõppenuks lugeda. Tänu soojadele ilmadele sel talvel kõige tumedamad riskistsenaariumid ei realiseerunud. Vastupidi, maagaasi hind Hollandi börsil on madalam kui 2021. detsembris, mil suuremahulise sõja võimalikkusest Ukrainas veel isegi ei räägitud.

Näiteks Berliinis asuva Hertie Schooli energiapoliitika professori Lion Hirthi hinnangul tasuks loobuda sõna kriis kasutamisest praeguse olukorra kirjeldamiseks. Temaga on sama meelt olnud ka mitmed teised analüütikud. Ent Brüsseli energeetikaeksperdid ja otsustajad nii optimistlikud veel ei ole.

"Esiteks me ei ole siiani lahti saanud sajaprotsendiselt sõltuvusest Vene gaasist. Meil on endiselt riike ja ettevõtteid, kes saavad tarneid. Ja kogu maagaas, mille Venemaa turult ära võtab, mida ta Euroopasse ei tarni, kaobki maailmaturult ära, sest Venemaal ei ole alternatiivseid ühendusi teiste maailma turgudega. Ja tema võime maagaasi veeldada ja LNG-na müüa on piiratud. Teiseks, eelmine aasta saime märkimisväärse lisatoe teistelt LNG tootjatelt, aga see oli võimalik ka seetõttu, et Aasia turu nõudlus oli madalam kui tavapärane. Peale Hiina Covidi-meetmete lõpetamist on Hiina tagasi ostjana maailmaturul ja see kindlasti pingestab eeloleval aastal meie võimalusi osta LNG-d mõistliku hinnaga. Ja kolmandaks, me ei ole kütteperioodi lõpus," rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

"Gaasihinna ja seega elektrihinna vähenemine ei tohiks viia enesega rahulolemisse. Gaasi napib endiselt paari aasta jooksul. Euroopa on veel paariks aastaks väga hapras tasakaalus. kui me räägime gaasiturust, kuniks tuleb suurem muutus globaalsel LNG-turul. Seega järgmisteks kuudeks ja võimalik, et mitmeks järgmiseks talveks peame oma energiatarbimist all hoidma. Nii nagu me praegu teeme väga spontaansel viisil ilma häireteta tööstuse tegevusse ehk efektiivsel viisil. Aga meie gaasi tarbimine ei saa minna tagasi kriisieelsele tasemele," ütles mõttekoja Bruegel analüütik Simone Tagliapietra.

Eelmisel suvel tõusis gaasihind 351 euroni megavatt-tunnilt, mis on ligi 20 korda kõrgem kahe aasta tagusest ning seitse korda praegusest. Brüsseli ühe mõjukama energeetikaajakirjaniku Anna Huberti hinnangul nii kõrget hinda me enam ei näe, sest suvel tekitasid selle Euroopa Komisjoni nõuded.

"See, mis eelmisel suvel juhtus, oli see, et kõik riigid tormasid gaasiturule ja ostsid palju gaasi samal ajal, et Euroopa Liidu regulatsioonidega kooskõlas olla. Nad pidid leidma võimaluse täita hoidlaid ja tegid seda turul oleva gaasiga. Seda tehti samal ajal ja konkurents oli metsik. Euroopa Liit ise lõi rekordilise hinna, sest nad lõid gaasi varumise reeglid ja kõik läksid hulluks," lausus Hubert.

Kui peaks juhtuma, et ka järgmise talve elab Euroopa kenasti üle, siis pikemas plaanis tuleb kõrgete energiahindadega siiski aktiivselt võidelda.

"Energiahinnad Euroopas jäävad aastateks kõrgemaks võrreldes Ameerika Ühendriikidega. Palju kõrgemaks. See on üldine konkurentsivaade, mida me peame arvestama. Kas on mõtet säilitada teatud energiakulukaid tööstuseid Euroopas? Võib-olla osa neist pole eriti loogilised, sest nendega ei kaasne eriti palju töökohti ja me parem impordiksime neid energiakulukaid komponente, et täita oma tarneahelaid, millega loodavad töökohad on Euroopas," ütles Tagliapietra.

Seepärast käibki Euroopa Komisjon märtsis välja energiaturu reformi, mille sisu üle on Brüsselis palju spekulatsioone.

"See on miljardi dollari küsimus. Kõik üritavad aru saada, et milliseks see reform kujuneb. Meil on väga erinevad signaalid. Minu arvamus on see, et kuna Euroopa Komisjon tahab, et sellel oleks mõju järgmisele talvele ehk novembris, detsembris 2023. aastal, siis peavad nad tegutsema ülikiirelt. Ja kui nad tahavad tegutseda ülikiirelt, siis nad ei saa tulla välja suure ja tekstirohke reformiga. Vastasel juhul võtaks see aega igaviku, et kaasseadusandjad suudaksid Brüsselis töö ära teha. Seega see peab olema väga sihitud, et mõju saaks olla järgmisel talvel," ütles Hubert.

Selle eest vastutav energeetikavolinik Simson ütles diplomaatiliselt, et vanast süsteemist jäetakse alles head osad ning halbades tehakse muudatus. See võiks tähendada, et energiahind on paremini ennustatav, mis pole mitte ainult tarbijate, aga ka tootjate huvides.

"Pikas plaanis tuleb leida ka viis selles suures hinnakõikumiste olukorras, et tarbijad oleksid kaitstud ja ka tootjad oleksid kaitstud. Meenutame, et kolm aasta tagasi oli meil ridamisi tunde, kus elekter ei maksnud mitte midagi ja ka see olukord ei ole tulevikku suunatud investeeringute jaoks parim," ütles Simson.