"Jaanuari keskpaigas jõudsime koalitsioonis esialgsele kokkuleppele metsanduse arengukavas, see jõudis valitsusest riigikokku ja läbis ka esimese lugemise. Kahjuks on vahepealsete nädalatega ilmnenud, et paralleelselt koostab enda uut arengukava ka RMK ning sealt ilmnenud punktid on otseses vastuolus riigikogu menetluses oleva MAK-iga," selgitas Metsoja probleemi olemust.

Nii on Metsoja sõnul riigi poolt RMK-le seatud ootus suurendada järjepidevalt eelarvesse laekuvat dividenditulu, vähendades samas raiemahtusid. "Ühe lahendusena tulubaasi suurendamiseks pakutakse välja looduses liiklejate "vabatahtlikku omaosalust" populaarsetel puhkealadel ja matkaradadel, mis sisuliselt tähendaks piletihinna kehtestamist meie metsades. Samamoodi tekitab küsitavusi RMK kui säästliku metsamajandaja plaan omandada osalus puidukeemia tehases," lausus Metsaoja.

Metsoja rääkis, et riigikogu keskkonnakomisjon viimastel nädalatel kaasanud oma istungitele erinevaid huvigruppe ja on selge, et ühiskondlikku kokkulepet MAK-i osas pole. "Olemasoleva dokumendiga pole rahul looduskaitsjad, maaomanikud ega ettevõtjad. Kuna selle riigikogu viimased istungid on kavas juba järgmisel nädalal, pole allesjäänud ajaga võimalik leida lahendust, mis rahuldaks enamikke osapooli," sõnas Metsoja.

Keskkonnakomisjoni esimees rõhutas, et kuigi lähiaastad toovad paratamatult kaasa raiemahtude vähenemise, ei saa riik lubada endale üleolevat suhtumist ettevõtjatesse, sest otseselt annab metsandussektor tööd 30 000 inimesele ning kaudne mõju on ligi kaks korda suurem.

"Eestis tuleb luua RMK baasilt "metsakapital" ning majandamisest saadud tulu suunata looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks ja selle toimemudel jõustada koos metsanduse arengukavaga," soovitas Metsoja.

Ühtlasi annab MAK-i järgmise riigikogu koosseisu kinnitada jätmine Metsoja sõnul võimaluse vaadata seda koosmõjus teiste riiklike suurprojektidega. "Praegu välja töötatud arengukavas on kirjas, et metsamaa ei tohi Eestis väheneda, kuid võimalikud raadamistööd Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel ja suurte taristuprojektide jaoks vajalike trassikoridoride loomine viib märkimisväärsed alad metsamaa arvestuse alt välja. Nende asendamiseks süsteem puudub, kuigi see peaks olema osa MAK-ist," ütles Metsoja.

Keskkonnaminister: Isamaa taganes kokkuleppest otsitud põhjustel

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) ütles ERR-ile, et luges Isamaa otsusest kurva meelega meediast.

"Seni on arutelud olnud alati sisukad ja eeldanuks, et koalitsioonipartnereid teavitatakse otse, mitte meedia kaudu. Argumendid, mis on toodud välja seoses RMK arengukavaga, on otsitud ja tegelikud põhjused on kusagil mujal," ütles Kallas.

"Seda sai eile Isamaa esindajatega ka räägitud ja selgitatud, et RMK on 100 protsenti riigiettevõte ja kõik nende suunad ja plaanid määrab riik. Tuues nüüd viis aastat koostatud metsanduse arengukava lõpetamise põhjusena välja RMK juhi väljaöeldud ideed, on rohkem kui kummaline. Isamaa teadis, et RMK on arengukava koostanud juba pikemat aega ja praegu on see pandud pausile, kuna oodati arengukava vastuvõtmist, et ka RMK saaks sellest lähtuvalt oma suunad paika panna," kommenteeris Kallas.

"Minu hinnangul ei pea otsima põhjendusi, vaid võiks öelda julgelt välja, et metsanduse arengukava suund liikuda kestlikuma metsamajandamise poole ei ole Isamaale sobilik," lisas ta.

Kallase sõnul oli lootus metsanduse arengukava vastuvõtmise osas suur, kuna koalitsioonis oli nii kokku lepitud. "Mind hoiatati pidevalt, et Isamaa ei lase seda vastu võtta, aga tunnistan, et ei uskunud seda. Arutelud nendega on olnud sisukad ja praegu paraku tundub, et sadade inimeste, kes arengukava koostamisse ka minu ministriks olemise ajal panustasid, pühendumust ja aega kuritarvitati. Väga raske on neid inimesi tulevikus motiveerida, et alustame uuesti," lausus Kallas.

Marran: RMK on metsanduse arengukava oodanud aastaid

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Mikk Marran ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et RMK on oodanud metsanduse arengukava (MAK) valmimist oodanud juba aastaid, et ehitada valdkondliku arengukava peale üles asutuse arengukava. "RMK-le oleks MAK väga oluline alusdokument, mitte vastupidi," sõnas Marran.

Marran märkis, et pea aasta tagasi märtsis sai juba eelmine RMK juhatuse koosseis nõukogult suunise RMK arengukava koostada. "Novembris RMK juhiks saades esitasin oma nägemuse, kuidas uus pikaajaline RMK arengukava koostada. Oleme asutuses arengukava protsessi käima pannud, et juhatuse poolt esitada uus arengukava nõukogule heaks kiitmiseks selle aasta oktoobris. Tegu on olnud pika protsessiga, ehk see ei tohiks olla kellelegi üllatuseks, et RMK on arengukava koostamas. Tegu ei ole viimaste nädalate arengutega," selgitas Marran. 

Ta lisas, et RMK arengukava on alles koostamise algusjärgus ja ühtegi arengusuunda ei ole RMK nõukogus kinnitatud. "Veel vähem saab rääkida, et RMK-s on otsustatud hakata metsas liikumist maksustama või asuda puidukeemiaga tegelema," lükkas Marran tagasi Andres Metsoja väited.

Samuti kinnitas ta, et RMK loodusradadel liikumine on ja jääb tasuta.

"Minu ülesanne on tagada organisatsiooni jätkusuutlik areng. Tõden, et oleme RMK juhatuses viinud läbi ajurünnaku olukorraks, kus puiduturu hindades või raiemahtudes peaksid toimuma suuremad muutused. Kuna RMK tulu tekib puidu müügist, mõjutavad müüdava puidu hulk ja hind vahetult RMK majandustulemusi ja seega võimalust täita omaniku seatud dividendiootust ja omaniku seatud muid ülesandeid. Oleme selle ajurünnaku esmastest tulemustest teavitanud ka RMK nõukogu. Andres Metsoja viidatud plaanid on üks väike osa ajurünnaku tulemustest, kus vaatasime RMK juhtkonnaga ka juba varem laualt läbi käinud ideid, sh näiteks ka inimestele võimaluse andmist oma lemmik matkaradade heakorra vabatahtlikuks toetamiseks. Ükski neist ideedest ei ole arengukava osa. Rõhutan veelkord: metsas liikumine on ja jääb tasuta," lisas Marran.

Reformierakond: Isamaa ootamatu käik solvab kõiki arengukavasse panustajaid

Riigikogu keskkonnakomisjoni reformierakondlasest liige Yoko Alender ütles ERR-ile, et Isamaa ootamatu käik see arengukava viimasel hetkel prügikasti saata on solvang kõigile, kes aastaid on metsanduse käekäigu pärast muretsenud ja teinud tööd selle nimel, et rääkida läbi mõisted, analüüsida metsa tänast olukorda ja kavandada paremat tulevikku. 

"Kusjuures mingit sisulist põhjendust Isamaa oma käitumisele ei too. Valedel põhinev ja asjassepuutumatu põhjendus RMK arengukavast ja selle vastuolust MAK-iga solvab kõiki, kes metsa käekäigust hoolivad," kommenteeris Alender.

Alender kahtlustab Isamaa sammu taga mõne metsatöösturi lobi. "Eks ettevõtja peabki enda eest seisma kui midagi ei meeldi. Poliitikutel aga on kohustus olla paremini informeeritud ja teha otsuseid, mis korrektsel teadmisel põhinevad," sõnas ta.

Alender avaldas lootust, et järgmine riigikogu koosseis võtab arengukava taas menetlusse ja võtab ka vastu.