Teisipäeval tegi ettepaneku lisada punkt nõukogu istungi päevakorda Keskerakonda kuuluv nõukogu liige Jaanus Karilaid. Nõukogu võttis pankade kasumite küsimuse küll istungil arutlusele, kuid seisukohta ei kujundanud ning sellega edasi tegeleda ei plaani.

"Nõukogu mingit seisukohta ei kujundanud ega saagi võtta. Minu ja Reformierakonna seisukoht on endine, et ei pea sellise maksu sisseviimist mingit pidi mõistlikuks või vajalikuks," ütles nõukogu reformierakondlasest liige Andres Sutt.

Ka Karilaid nentis, et see oleks poliitiline valik, millega keskpank tegeleda ei saa. "Sellised poliitilised valikud on ainult riigikogu ja valitsuse teha. Panga nõukogu siin otsust ei teinud, seda enam, et ka eilne arutelu näitas konsensuse puudumist," ütles ta.

Suti sõnul on Eesti maksusüsteem olnud stabiilne ja ei vaja muutmist. "See mõjub väga halvasti kogu ärikliimale, investeerimiskeskkonnale."

Sutt märkis, et eelmise majanduskriisi ajal oli pankade kapitaliseeritus kõrge just seetõttu, et pankade kasumit täiendavalt ei maksustatud, mistõttu ei vajanud pangad raskel ajal riigilt täiendavat tuge.

Ühtlasi viitas Sutt, et kõrgemad maksud jõuaksid tagasi kommertspankade klientideni, tõstes laenude marginaale ja töötades inimeste huvidele vastu. Sutt märkis, et pankadel on tõusnud intresside keskkonnas ruumi vähendada marginaale ning tõsta hoiustelt intresse. Seda korrigeerib aga turg. "Klient peabki olema nõudlik," ütles Sutt.

Karilaid ütles, et kuna tegemist on poliitilise küsimusega, siis on Keskerakond valmis riigikogus vastavaid valikuid tegema.

"Mina isiklikult näen, et siin tegutsevad pangad peaksid Eesti ühiskonda senisest rohkem panustama – kas panustama senisest rohkem riigikassasse või osalema rohkem ühiskondlikes programmides.  Tegin ettepaneku koostada ka täpsem ülevaade, kuidas siinsed pangad oma päritolumaal tegutsevad. Pangad teenisid 2022. aastal kasumit 490 miljonit eurot, mis ligi 20 protsenti rohkem kui eelneval aastal," ütles Karilaid.

Müller: kasumite erakorraline maksustamine muudaks laenamise kallimaks

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul võib kasumite erakorralise maksustamise idee rakendamine muuta raha hoiustamise ja laenamise pangaklientide jaoks edaspidi vähem soodsaks.

Mülleri sõnul peab mõtlema, mida ühiskond pangandusest ennekõike ootab. "Kui eesmärgiks on Eesti laenuvõtjate ja hoiustajate jaoks võimalikult headel tingimustel pangateenused ehk siis kõrgemad hoiuse- ja soodsamad laenuintressid, siis töötaks pankade täiendav erakorraline maksustamine sellele eesmärgile vastu."

Ka Müller märkis, et panganduse toimimiseks on vajalik, et headel aegadel teenitud kasumitest piisav osa talletataks kapitalina.

Hoiuseintressid on tõusnud aeglaselt, kuid Mülleri hinnangul peaksid pangakliendid olema nõudlikumad. "Tõstame vaba raha tähtajalistele hoiustele ja vaatame enne erinevate pankade pakkumisi. Sama hoolikas tasub olla uusi laene võttes ja vanu laene refinantseerides. Nõudlikumad kliendid toovad kaasa soodsamad teenused," sõnas ta.

Küll aga võiks Mülleri hinnangul kaaluda, kas pankade suuremate kasumite perioodil võiks tavapärasest suurema osa kasumist suunata tagatisfondi, et rahastada ennaktempos hoiuste tagamise fondi. See samm tugevdaks Eesti riigi valmisolekut saada hakkama võimalike tulevaste pangakriisidega.

Eestis maksavad pangad praegu ainsa sektorina 14-protsendilist tulumaksu. Mülleri sõnul tasuks hinnata, kas selline tulumaksusoodustus on teeninud oma eesmärki, kuna sisuliselt on tegemist soodustusega välismaale makstavatele dividendidele.

Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul on oluline sellistel teemadel arutada, kuid seaduse järgi pole Eesti Panga nõukogu roll kujundada poliitikat, vaid teha järelevalvet selle üle, kas keskpank täidab talle seatud ülesandeid.