Mitme erakonna esindajad toonitasid, et järgmisel riigikogu koosseisul on vaja teha tööd selle nimel, et maavarade kaevandamise reeglistikud oleksid praegusest selgemad. Heiki Hepner riigikogu Isamaa fraktsioonist ütles, et kaevandustegevus peab kajastuma planeeringus. "Seal peaks olema kogukonna kaasamine ja leevendusmeetmed nii nagu ühes planeeringus peab olema. Kaevandused on täna ainukesed tegevused, mida kohalike omavalitsuste üldplaneeringus ei kajastata. Teine on kohaliku kasvu instrument. Me peaksime panema paika punase joone, kui kaugel kaevandus elamust võib olla," rääkis Hepner.

Sotsiaaldemokraate valitsuses majandus ja- taristuministrina esindava Riina Sikkuti sõnul on Eestil oluline tagada vähemalt osaliselt toormete autonoomne varustuskindlus. "Kuna Eestis kriitilisi toormeid leidub, siis teadmised nendest tuleb luua. Kui kunagi jõuame otsuse tegemiseni kaevandamise osas, siis jõuame ka otsusteni, kuidas keskkonnamõjusid leevendada, kuidas kompenseerida seda lähedal elavatele inimestele. Maavaradega seoses on kolm teemat: põlevkivi, ehitusmaavarad ja kriitilised toormed," ütles Sikkut.

Kui strateegiliselt olulisi maavarasid otsustatakse kaevandada, siis seisavad riigijuhtidel ees vaidlused, kas maavarasid hakkaksid kaevandama riigi- või eraettevõtted. Riigikogu liige, keskerakondlane Taavi Aas ütles, et kui otsustatakse maavarasid kasutada, siis me ei saa lubada, et see veetakse välja, Eesti peab varad koha peal töötlema. 

Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal nentis, et kuigi Eesti maapõue rikkuste vastu on huvi tuntud ka mujalt, on oluline osata ressursse oma riigi jaoks ära kasutada. "Eesti huvi peaks olema läbi mõelda, kuidas varasid võimalikult väärindada," märkis Michal.

EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees Martin Helme pooldab, et kontroll maavaradega tegelemise üle oleks riigil. "Kui soovime viie rikkama riigi hulka, siis peame loodusressurssi väärindama. Strateegilised varad peaksid olema riigi majandada," sõnas Helme.