Kui vaadata selleaastaseid vestluseid Müncheni julgeolekukonverentsil, siis torkab silma, et lavale on lastud palju enam neid, kes eelmistel aastatel publiku seast lääne poliitikuid maa peale pidid tooma – näiteks Moldova president, Ukraina välisminister, Läti president, Poola peaminister. Samuti nimetati konverentsi nõuandva koja liikmeks president Kersti Kaljulaid, kes konverentsil mitmel korral esinenud.

"Paistab, et korraldajaid eelkõige huvitavad Eesti mõtted, sest seal on kirjas korraga Toomas Hendrik Ilves ja mina ka selles paarikümne-liikmelises kogus. Nii et tõepoolest, Ida-Euroopa on seal esindatud. On muidugi ka teisi. On ka Põhjamaid, endine Norra välisminister näiteks. Minu meelest põhiliselt on sinna kutsutud inimesed, kes on Münchenisse oma ametiajal suhtunud entusiasmiga ja tahtnud siin kasutada võimalust suhelda," rääkis Kaljulaid.

Välisminister Urmas Reinsalu hinnangul kuulatakse Ida-Euroopa riike varasemast rohkem.

"Meie erikaal on kahtluseta kerkinud. Tunnustatakse seda, mida meie oleme teinud, aga meie ülesanne on seda erikaalu õigesti ära kasutada. Me teeme seda. Me anname maailma avalikkusele seda nii meediasõnumina kui ka tegelikkuses julgustame lääne liidreid. Kas või see näide, et meie anname ühe protsendi – minu sõnum kõigile on olnud, et tehke sama, andke ka üks protsent sisemajanduse koguproduktist relvadele ja see on mängu muutev," rääkis Reinsalu.

Kaljulaid jäi selles aga teisele arvamusele. Tema hinnangul öeldakse küll, et meil oli õigus, ent see ei tähenda sugugi, et lääne poliitikuid ei tuleks endiselt utsitada rohkem ja kiiremini tegutsema.

"Ukrainlased on väga pettunud sellest sõnumist, et neid toetatakse nii kaua kui vaja on. Nemad tahaksid, et toetataks hästi ruttu hästi paljuga, et ei oleks kaua vaja. Ja nad on sellepärast natuke mures. (USA asepresidendi) Kamala Harrise sõnavõtt täna võib-olla natuke leevendas seda, kus oli selgelt tunda ka inimlikku muret nende tohutute inimkaotuste pärast, mis ukrainlasi on tabanud," ütles Kaljulaid.