"Esiteks oli väga palju enesega rahulolu ja kiideti seda, kui ühtsed lääneriigid on ja kui palju nad Ukrainat toetavad. Loomulikult on meil põhjust heameelt tunda selle üle, et lääne ühtsus on olnud päris tugev ja toetus Ukrainale on kogu aeg kasvanud. Aga rohkem oleks ikkagi soovinud näha ka enesekriitikat – et mis on selle aasta jooksul ja ka enne selle sõja praeguse faasi puhkemist läänes valesti tehtud ja kuidas oleks võinud selle kriisiga paremini hakkama saada," kirjeldas Raik.

Ta tõi ka välja, et konverentsi aruteludes oli näha, et lääneriikide vahel on siiski erinevaid nägemusi Euroopa julgeoleku-tulevikust, Venemaa-suhete tulevikust.

"Hetkel kõik keskenduvad Ukraina toetamisele. Aga kui jutt läheb selle peale, milline võiks olla selle sõja tulemus ja kuidas sealt siis edasi minna, siis näiteks Prantsuse president Emmanuel Macron oma sõnavõtus leidis, et lõpuks tuleb ikkagi läbirääkimiste kaudu jõuda tulemuseni, mis on Venemaale vastuvõetav ja sealjuures rõhutas ta ka seda, et tema ei usu võimuvahetusse Venemaal," rääkis Raik. "Ehk siis Macroni nägemus on see, et lõpuks ikkagi peab koos Putiniga jõudma lahenduseni, mis on Venemaale vastuvõetav. See on muidugi väga erinev sellest, milline on vaade sõjatulemusele meie regioonis," lisas ta.

Raik märkis ka, et kuna Müncheni julgeolekukonverents on traditsiooniliselt see koht, kus rõhutatakse transatlantiliste koostööd ja tehakse jõupingutusi selle sideme tugevdamiseks, siis sellesse konteksti terav enesekriitika nii hästi ka ei sobi ja seal ollakse pigem diplomaatilised.

Globaalset lõunat ei ole suudetud Vene agressiooni suhtes veenda

Teiseks soovis Raik esile tõsta lääneriikide suhteid globaalse lõunaga, milles oldi konverentsil enesekriitilised: "Globaalsest lõunast räägiti väga palju ja just murest, kuidas lääneriigid ei ole suutnud veenda globaalse lõuna riike selles, et Venemaa sõda Ukraina vastu on vale ja et see on kahjulik globaalsele julgeolekule, et Venemaa tuleb hukka mõista ja Ukrainat toetada."

Tema sõnul on näiteks India või Brasiilia arusaam Vene-Ukraina sõjast täiesti erinev lääneriikide omast.

"Ja siin ma väga palju lootust ei näe, et me suudaks meelitada globaalse lõuna riike liituma lääne hoiaku ja suhtumisega. See on lihtsalt globaalne reaalsus, me oleme multipolaarses maailmas, kus on erinevad jõukeskused ja lääneriigid peavad keskenduma oma julgeoleku kaitsmisele ja leppima sellega, et on palju teisi riike maailmas, kelle huvid on meie omadest erinevad," tõdes Raik.

Hiina püüab läänt lõhestada

Kolmanda teemana soovis Raik esile tõsta Hiina esidiplomaadi ülesastumise.

"Hiina välisministri esinemine oli väga tähelepanuväärne ja sellest võib teha huvitavaid järeldusi. Esiteks on muidugi selge, et Hiina ei soovi, et Venemaa selle sõja kaotaks," rääkis Raik.

"Hiina ei ole ka Venemaa rünnakut hukka mõistnud. Hiina on Venemaad toetanud. Ja mis nüüd tuli ka eile uudisena, kui Müncheni kõrval kohtus Hiina välisminister USA välisministriga, siis väljendas USA muret, et Hiina valmistub andma relvaabi Venemaale. See oleks täiesti uus samm ja läänes püütakse seda kuidagi takistada," ütles Raik.

"Teine oluline järeldus on see, et Hiina püüab lüüa lõhet Euroopa ja USA vahele. Oma Müncheni sõnavõtus oli Hiina välisminister väga ründav USA suunas, aga pigem nagu soovis näidata oma koostöötahet Euroopa riikide suhtes," kirjeldas ekspert.

"Ma tahaks väga loota, et Euroopa riigid ei lähe kaasa selle ahvatlusega, et meil justkui võiks olla Euroopas paremad suhted Hiinaga kui USA-l ja me justkui saaks vältida kaasaminekut USA ja Hiina vahelise geopoliitilise konkurentsiga, mis on täna maailma poliitikat kõige rohkem mõjutav dünaamika," rõhutas ta.

"Euroopa on USA liitlane ja need ohud, mida Hiina endast kujutab reeglitel põhinevale maailmakorrale ja globaalsele julgeolekule ning see, millist ohtu kujutab endast Hiina ja Venemaa vaheline partnerlus – need puudutavad väga tugevalt ka Euroopat. Loodetavasti Euroopa ja USA suudavad tugevdada oma ühist lähenemist Hiina tegevusele," märkis ta.

Biden näitas Kiievis käies julgust

Raik käis välispoliitilisi sündmusi kommenteerimas ka "Aktuaalses kaameras" ja ütles seal, et USA presidendi Joe Bideni esmaspäeval toimunud visiit Kiievisse oli väga julge samm.

"Ja julgus on see, mida lääneriikide hoiakutes Ukraina sõja suhtes on siiamaani puudu jäänud," lausus Raik.

Ta märkis, et pigem lääneriigid välja näidanud oma hirme. "Ja Venemaal on olnud teatud psühholoogiline edumaa. Venemaa on suutnud lääneriike manipuleerida ja ähvardada ja sellega piiranud lääne poolt antavat abi Ukrainale. Aga nüüd Biden näitas, et ta ei karda minna Kiievisse kohale, vaatamata sellele, et sõda käib," rääkis Raik.

"See on väga erakordne, et USA president läheb riiki, kus sõjategevus toimub ja kus USA ise ei kontrolli Ukraina õhuruumi ja tal ei ole olulist sõjalist rolli kohapeal. Nii, et need riskid olid suured, aga Biden andis ka väga tugevalt selle sõnumi, et USA usub, et Ukraina võit on võimalik," lisas ta veel.