"Tänu ühiskonnale toimib ka riik, tänu välisabile toimib riik. Majandus eelmine aasta kukkus 30 protsenti vähemalt, sellegipoolest riik toimib. Eelarvedefitsiit on üüratu, 36 miljardit eurot, välisabi aitab seda püsti hoida – Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, Maailmapank, kindlasti on veel. Sealt tulev raha otseselt toetab seda eelarvet, maksavad palkasid," rääkis ta.

Kuuse sõnul on riik loomulikult pidanud ka kärpima ja koondama ning mõnel pool makstakse palka ka otse välisabist. Sellegipoolest jätkab tööd ka näiteks kultuurivaldkond.

"On truppe, kes tuuritavad Euroopas või maailmas. Samas on teatrid hakanud tööle, olen ise käinud. Etendus on keset päeva, kui õhuhäire tuleb, siis etendus jääb pooleli ja järgmine kord tuled ostad uue pileti. Ei ole nii, et saame kokku mingi ebamäärase aja pärast, sest õhuhäire pikkust ei tea. Ööd on komandanditunnid, siis ei liiguta üldse," kirjeldas ta.

Kuusk märkis, et just selle nimel riik end agressori vastu ka kaitseb, et hoida oma kultuuri ja vaba valikut. Seejuures on riigis oluline fookus ka vene imperialistliku kultuuri vähendamisel. Kuusk tõi välja, et varem oli palju kuluefektiivsem anda ka Ukrainas ajakirju välja vene keeles. Ligikaudu kahe aasta eest võeti aga vastu seadus, mille järgi tuleb ajalehti ja -kirju anda välja ukraina keeles.

"Siis oli ettevõtjatelt alguses nurinat. Derussifitseerimine on ikkagi päris asi. Siin on räägitud, kas peaks Puškini tänava nimesid ümber muutma. Eesti saatkond ei ole enam Puškini tänaval, on Ukraina riigitegelase nimelisel tänaval. Saab sinna juurde tuua sama võrdluse, mille Ukraina kultuuriminister meile ise esitas – Ukrainas kokku oli üle 400 Puškini nimelise tänava, pisikestes asulates välja, mitte mingisugust pistmist selle luuletajaga, kes on kunagi ka kirunud Ukrainat oma luuletustes," rääkis ta.

Ukraina oli enne Venemaa sissetungi riik, kust võrsus palju IT-sektori ettevõtteid. Kuuse sõnul ei ole see muutunud. "IT-sektor on sisse toonud rohkem kui varem ja IT-sektorist on ka tulnud läbi start-upide ja IT-ettevõtjate uued varakad inimesed. Oligarhide mõju on vähenemas, sest nad on poole oma varandusest kaotanud," rääkis ta.

Nüüd on 20 rikkaima ukrainlase seas kuus IT-ettevõtjat. "Ma arvan, et see on uus põlvkond ka suhtumises ja ärikultuuris," ütles Kuusk.

Riigi majandus vajab toimimiseks siiski ka töötavat elektrivõrku ning Venemaa on kuid sihtinud just riigi energiataristut. "Nad remondivad nüüd kiiremini kui Venemaa suudab ära lasta. Novembris-detsembris oli vastupidi, Venemaa lasi kiiremini kui ukrainlased suutsid remontida," rääkis Kuusk. "Defitsiit on ikka, kõigile ei jagu elektrit. Osa suurettevõtteid on end selle pärast pidanud kinni panema. Või siis toodavad öösel, sest siis on elektrit rohkem saada."

Riigis vajavad abi paljud sisepõgenikud. Kuuse sõnul on tulevad lisaks sõpradele ja sugulastele inimestele appi ka kohalikud omavalitsused, kuna enne suure sõja algust suudeti läbi viia omavalitsuste reform. "See on selge edulugu. Kohalikud omavalitsused, oblastid – millest mõni on Eesti suurune – suudavad ka päris palju ära teha. Katsuvad leida elamispinda, töökohti, lastele koolikohti. Ukrainlased on muutunud palju ühtsemaks, saadakse üksteisest aru," rääkis Kuusk.

Kuuse sõnul on arusaadav Ukraina rahulolematus, et oodatud relvaabi ei jõua riiki piisavalt kiiresti. "Istu Kiievis saatkonna keldris ja kuula õhutõrje tööd, mõtled, et õhutõrjet võiks olla veel rohkem. Ma saan sellest täiesti aru," rääkis ta.

"Samas ma arvan, et see mõne nädala tagune kandis oma eesmärki - me saime Saksamaa liikuma," sõnas Kuusk.