"Kärpega seoses vähendatakse välisministeeriumi arengukoostöö ning humanitaarabi eraldisi ja projektide algatamisi 1,46 miljoni euro ulatuses. Lisaks vähendatakse 10 protsendi võrra ehk 1,4 miljoni euro jagu Ukraina-suunalisi projekte, milleks valitsus eraldas möödunud aastal 14 miljonit eurot," ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna peadirektor Mihkel Tamm.

Kärbe ei mõjuta juba alustatud ja praegu pooleliolevaid projekte ning need viiakse ellu plaanipäraselt. Küll aga vähendatakse tulevaste projektide mahtu, rõhutas Tamm.

Välisminister Margus Tsahkna kinnitas oma kirjalikus kommentaaris, et arengukoostöö ja humanitaarabi on Eesti välispoliitika lahutamatu osa ja töövahend.

"Paratamatult toovad kärped kaasa otsuseid, millest ükski pole lihtne. Riigirahanduse seis on keeruline ning seetõttu saame varasemalt loodetuga võrreldes teha vähem arengukoostööprojekte. Ent isegi kui keerulise olukorra tõttu on vaja kärpida, viime alustatu lõpuni. Olen veendunud, et saame ka edaspidi targasti majandades anda vajaliku ja mõjuka panuse, ka Ukraina abistamiseks," ütles ta.

Kommenteerides Eesti võimalikku panust Euroopa Rahurahastusse, mille saab samuti kokku hoida, kuna suuresti Ukraina toetamiseks kasutatav Euroopa Liidu eelarvest eraldiseisva fondi tegevus on Ungari vastuseisu tõttu peatunud, märkis Tamm, et selleks on plaanitud kuus miljonit eurot.

"See summa võib aga aasta jooksul muutuda lähtuvalt vajadustest," märkis Tamm.

Tsahkna rõhutas kolmapäeval antud usutluses ERR-ile, et ei soovi kokkuhoiu eesmärgil Eesti saatkondi sulgema hakata ning kaitses samas USA-s asunud konsulaatide kinni panemise otsust.

"Välisministrina ma ütlen, et ühtegi saatkonda ma kinni panna ei taha, sest sellel ei ole suurt majandusefekti, aga tal on konkreetse riigiga, kus me näiteks hakkasime saatkonda kinni panema või isegi regiooniga poliitilised tulemid. Varem on Eesti riik pannud erinevates riikides kinni saatkondi ja pärast hiljem neid uuesti avanud. Ehk siis meie saatkondade võrgustik on niikuinii väike," rääkis Tsahkna kolmapäeval. "Mis puudutab konsulaate Ameerika Ühendriikides, siis tänaseks on ju selge, et me mingit allaandmist teenuse kättesaadavuse osas ei teinud. Ega ka poliitiliselt Ameerika Ühendriike ei huvita meie konsulaadid, vaid ikkagi meie peasaatkond Washingtonis ja samuti meie tugev kohalolek New Yorgis ÜRO esinduse näol. Nüüd me peame päris tõsiselt otsa vaatama sellele sügisele, et järgmised aastad, kui võtta viis protsenti välisministeeriumi kärbet, siis igal juhul saatkondade sulgemine on viimane samm, mida ma tahaksin teha," ütles minister.

Tamm täpsustas neljapäeval ERR-ile, et rohkem Eestil konsulaate (suletavaid - toim.) ei ole ning ka ühtegi Eesti esindust ei plaanita sulgeda.

Valitsuse kinnitatud selle aasta negatiivses 183 miljoni euro suuruses lisaeelarves on ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid.