Oluline 20. veebruaril kell 22.59:

- USA president Joe Biden on visiidil Kiievis ja lubas Ukrainale poole miljardi eest julgeolekuabi;

- Valge Maja soovitas Ukrainal vastupealetungi ettevalmistusega mitte viivitada;

- Meloni peaks esmaspäeval Kiievisse jõudma;

- Zelenski: valmistume lühikeseks sõjaks ja võiduks;

- Kiievis on Iisraeli parlamentaarne delegatsioon;

- Ukraina õhuvägi: Vene raketid peidavad end nüüd enam jõgede kohal lennates;

- Jaapan kuulutas välja 5,5 miljardit dollarit abi Ukrainale;

- Briti luure: Venemaa võib invasiooni aastapäeval valetada Bahmuti vallutamise teatega;

- Prigožin kurtis jälle, et Vene väed ei tarni Wagneri võitlejatele laskemoona;

- ISW: Venemaal puuduvad reservid Luhanski pealetungi toetamiseks;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 820 sõdurit ja 7 suurtükisüsteemi.

USA president Joe Biden käis Kiievis ja lubas Ukrainale poole miljardi eest julgeolekuabi

Ukraina pealinnas Kiievis käis etteteatamata visiidil USA president Joe Biden. Esmaspäeval tuli ka ametlik Valge Maja ametlik teade Joe Bideni visiidist, milles kinnitati, et Biden kavatseb Kiievis teatada uuest sõjalise abi paketist Ukrainale, mille hulka kuulub nii suurtükimoon, soomusvastased süsteemid ning õhutõrjeradarid, et aidata Ukrainat õhurünnakute eest kaitsta.

USA president Joe Biden kinnitas Kiievis koos Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, et USA tagab Ukrainale poole miljardi eest täiendavat julgeolekuabi, vahendas CNN. Biden kinnitas, et ta arutas Ukraina presidendiga pikamaarelvastuse ja sellise relvastuse andmist, mida pole Ukrainale varem antud.

NBCNews juhtis tähelepanu, et Bideni visiit on esimene moodsas USA ajaloos, mille käigus USA president siseneb sõjatsooni, kus ei ole arvestatavat Ameerika Ühendriikide sõjalist kohalolu.

Peale Ukraina visiiti kavatseb Biden külastada Poolat ja kohtuda Poola presidendi Andrzej Dudaga. Bideni Poola visiit oli varem teada. 

Enne Bideni visiidi teatavaks saamist selgus, et Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ei läinud varem välja kuulutatud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele, mis toimub enne Euroopa Ülemkogu kohtumist. Ukrainska Pravda juhtis tähelepanu, et Kuleba mainis oma mitteosalemist möödaminnes.

Ukraina asevälisminister teatas eraldiseisvalt varem, et nad ootavad olulisi väliskülalisi. Samuti suleti Kiievis mitu tänavat raudtee ja USA saatkonna lähistel. Ukraina välisministeerium ei teatanud ametlikult ette, keda nad pealinna ootasid. Kiievis oli peale suletud tänavate näha ka autokolonne USA saatkonna lähistel, millest jagati videoklippe ka sotsiaalmeedias.

Paljud spekuleerisid varem ühismeedias, et tegu võib olla USA presidendi Joe Bideni üllatusvisiidiga Kiievisse. Visiidist ei teatanud ette ei USA ega Ukraina.

Kohapeal olev John Sweeney väitis, et praegused julgeolekumeetmed Kiievis on pretsedenditud ning nii palju tänavaid ei blokeeritud isegi siis, kui Briti peaminister Boris Johnson käis Kiievis.

War Diary Day 362
Security clampdown in Kyiv word on the street is: @JoeBiden is in town. pic.twitter.com/wZq6tyjnvj

— John Sweeney (@johnsweeneyroar) February 20, 2023

Mitmes Ukraina oblastis, sh Kiievis oli varem ka õhuhäire, kuna Valgevene õhuruumis tõusis õhku üks Vene MiG-31K, mis suudab kanda Kinzhali ülehelikiirusel lendavaid rakette. MiG-ile lisandus eskortlennuk.

Zelenski: vestlus Bideniga oli väga edukas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et vestlus Joe Bideniga oli väga edukas. Zelenski sõnul oli tegemist ajaloolise visiidiga ja ta tänas toetuse eest nii USA presidenti, Kongressi kui ka Ameerika rahvast, vahendas The Guardian.

Pentagon teatas uue abipaketi andmisest Ukrainale

USA kaitseministeerium teatas järjekordse sõjalise abipaketi eraldamisest Ukrainale väärtuses 460 miljonit dollarit,

Pakett sisaldab muuhulgas täiendavat laskemoona raketisüsteemide HIMARS jaoks, 155 mm suurtüki laskemoona, 120 mm miinipilduja mürske, Javelini tankitõrjesüsteeme, umbes 2000 soomustõrjeraketti, nelja õhuseireradarit.

CNN: Biden tegi Kiievisse reisimise otsuse eelmise nädala reedel

USA president Joe Biden otsustas alles reedel, et sõidab Kiievisse. Reedel kohtus ta oma riikliku julgeolekumeeskonna liikmetega. Bideni meeskond planeeris Kiievi reisi mitu kuud. 

"See oli risk, mida Joe Biden tahtis võtta. On oluline, et ta jõudis kohale, isegi kui see oli keeruline. Ta suunas oma meeskonna seda organiseerima, hoolimata sellest, kui keeruline on selle visiidi logistika," ütles Valge Maja kommunikatsioonidirektor Kate Bedingfield.

Pavlo Kõrõlenko: Venemaa jätkab Donetski oblastis asuvate asulate pommitamist

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles esmaspäeval, et Vene väed jätkavad Donetskis asuvate asulate pommitamist. 

"Donetski piirkond on Vene vägede pideva tule all," teatas  Kõrõlenko. 

Kõrõlenko sõnul hukkus ühes Donetski oblastis asuvas külas Venemaa pommitamise tõttu üks inimene, kaks sai vigastada.

Prigožin kurtis jälle, et Vene väed ei tarni Wagneri võitlejatele laskemoona

"Probleemid, mille tõstatasin laskemoona kohta, on kahjuks endiselt lahendamata. See on suur probleem," teatas Wagneri juht Jevgeni Prigožin.

Prigožini sõnul on Venemaal piisavalt laskemoona. Prigožin kurtis aga, et ei suuda laskemoona tarnimisega seotud probleemi lahendada. Wagneri juht väitis, et talle öeldi, et ta peab selle probleemi lahendamiseks kellegi ees vabandama. Prigožin kurtis samas, et ei tea kelle poole pöörduda, vahendas CNN. 

"Kelle ees ma peaksin vabandama? Kelle ees peaksin kummardama? 140 miljonit venelast. Palun öelge, kelle ees peaksin kummardama, et täna ei sureks nii palju minu poisse," rääkis sotsiaalmeedias Prigožin.

Rheinmetall eeldab, et firma hakkab juulis Ukraina õhutõrjele moona tarnima

Saksa relvafirma Rheinmetall juht Armin Papperger  teatas, et firma hakkab juulis Ukraina õhutõrjele moona tarnima. Rheinmetall teatas juba eelmise aasta detsembris, et alustab Šveitsi veto tõttu Saksamaal õhutõrjemoona tootmist

Tehases hakatakse tootma 20mm ja 35mm kaliibriga laskemoona. Laskemoona tootmine peaks pihta hakkama 2023. aasta juunis ning Gepard õhutõrjemoona saab hakata tarnima juulis. 

Jaapan kuulutas välja 5,5 miljardit dollarit abi Ukrainale

Jaapani peaminister Fumio Kishida teatas esmaspäeval, et riik annab Ukrainale 5,5 miljardi dollari ulatuses abi. 

"Ukraina kannatab endiselt Venemaa rünnaku all. Ukraina inimesed vajavad abi, et saaksid taastada oma taristu," teatas Kishida. 

Valge Maja soovitas Ukrainal vastupealetungi ettevalmistusega mitte viivitada

Politico teatas oma allikatele tuginedes, et Valge Maja soovitas Ukrainal mitte viivitada oma vastupealetungi ettevalmistusega. Valge Maja soovitus oli seotud hirmuga, et USA ja Euroopa liitlaste relvaabi Ukrainale ei ole tulevikus nõnda suures koguses nagu praegu.

USA luureallikate hinnangul eeldab Venemaa president Vladimir Putin, et hoolimata sõjalistest tagasilöökidest on Venemaa eelised nende elavjõu suurus ja aeg.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas hiljuti Müncheni julgeolekukonverentsil, et kiirus on ülioluline, viidates relvatarnete tempole.

Zelenski: valmistume lühikeseks sõjaks ja võiduks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus Itaalia lehele Corriere della Sera ning Rai TV-le, et Ukraina valmistub lühikeseks sõjaks ja võiduks. Mida kiiremini sõda lõppeb, seda vähem ohvreid on oodata, ütles Zelenski. Zelenski rõhutas lisaks, kuidas 2014. aasta Minski kokkulepped ei töötanud Ukraina kasuks.

Bahmuti kohta ütles Zelenski, et seal toimuvad lahingud nii kaua, kuniks see mõistlik on ning linna ei kaitsta iga hinna eest kõigi hukkumise hinnaga, vahendas Ukrainska Pravda. Zelenski lubas Rai TV-le antud intervjuus, et Ukraina valmistub lühikeseks sõjaks ja võiduks.

Eraldiseisvalt teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma õhtuses videopöördumises, et toimus kohtumine Ukraina väejuhatusega, kus arutati nii rindejoontel toimuvat kui ka Ukraina jätkuvat mobilisatsiooni. Lisaks tegi kohtumisel Ukraina siseministeerium ülevaate uutest Ukraina ründebrigaadidest, mida praegu formeeritakse.

Meloni peaks esmaspäeval Kiievisse jõudma

Meedia teatel külastab Itaalia peaminister Giorgia Meloni esmaspäeval Ukrainat, vahendas Reuters. Hoolimata eri seisukohtadest Ukraina osas Meloni parempoolses valitsuskoalitsioonis, on Giorgia Meloni juhtimisel Itaalia olnud tugev Ukraina toetaja.

Kiievis on Iisraeli parlamentaarne delegatsioon

Esmaspäeval saabus Ukraina pealinna Iisraeli parlamentaarne delegatsioon, mida juhib Knesseti kaitse- ja rahvusvahelise poliitika komisjoni esimees Yuli-Yoel Edelstein. Iisraeli delegatsiooni saabumisest teatas Ukraina suursaadik Iisraelis Yevhen Kornišuk, vahendas Ukrinform.

Knesseti liikmete saabumisest Kiievisse teatas ka Iisraeli suursaadik Ukrainas Michael Brodsky.

Knesset members @YuliEdelstein and @zeev_elkin arrived in Kyiv pic.twitter.com/9TBYkTIxH8

— Michael Brodsky (@michael_brodsk) February 20, 2023

16. veebruaril külastas Kiievit Iisraeli välisminister Eli Cohen. Yevhen Kornišuki sõnul on Iisraeli poliitiline kogukond kuulnud enda USA kolleege, kes polnud rahul koostöö ulatusega Iisraeli ja Ukraina vahel.

Ukraina õhuvägi: Vene raketid peidavad end nüüd enam jõgede kohal lennates

Ukraina õhuväe esindaja Juri Ihnat ütles Ukraina televisioonis, et Vene vägede raketirünnakute taktika on muutunud – rakette on asutud peitma, suunates nende lennutrajektoori jõgede kohale. Dnipro ja Lääne-Ukrainas asuva Lõuna-Bugi kohal lendamine võimaldab rakettide Ukraina õhutõrjesüsteeme vältida, vahendas The Kyiv Independent.

Taktikamuutusena on Vene väed asunud tulistama rakette Ukraina vastu välja öösel. Varem kasutati Shahedi droone öösel, millele järgnesid hommikused suuremad raketirünnakud.

Kaks Vene rakette tabasid pühapäeval Kramatorski tööstuspiirkonda

Vene väed tulistasid Kramatorski tööstuspiirkonna pihta kaks raketti, teatas linnapea Oleksandr Honšarenko.

Briti luure: Venemaa võib invasiooni aastapäeval valetada Bahmuti vallutamise teatega

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ülevaate kohaselt võib Venemaa täieulatusliku invasiooni aastapäeval teatada Bahmuti vallutamisest isegi siis, kui Bahmut ei ole Vene vägede käes. Brittide hinnangul on Vene väed tugeva poliitilise surve all, et Ukrainale kallaletungi aastapäeval mingit sõjalist edu saavutada.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 February 2023

Find out more about Defence Intelligence: https://t.co/WmgdSo26nd

#StandWithUkraine pic.twitter.com/nCbHIkxusO

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 20, 2023

Suurbritannia ülevaate kohaselt on praegu peamised Vene pealetungisuunad Vuhledar, Kreminna ja Bahmut. Brittide sõnul on Venemaa kaotused eriti Bahmuti ja Vuhledari lähistel väga suured ning varem eliitbrigaadideks peetud 155. ja 40. merejalaväe brigaadid ei ole kaotuste tõttu enam võimelised sõjategevuses osalema.

Juhul kui Venemaa kevadine pealetung ei suuda midagi saavutada, siis kasvavad pinged Vene juhtkonnas veelgi enam, hindab Briti kaitseministeerium.

ISW: Venemaal puuduvad reservid Luhanski pealetungi toetamiseks

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul puuduvad Vene Föderatsiooni relvajõudude lääne sõjaväeringkonnal ja tõenäoliselt ka teistel Vene sõjaringkondadel reservid Luhanski oblastis pealetungi toetamiseks. ISW analüütikute hinnangul on Luhanski oblastis praegu Vene vägede peamine pealetungifaas.

Mõttekoda tõi ka esile, et Venemaa ei ole suutnud oma varasemaid kaotusi korvata, mida on näha tankide vähesuses. Venemaa kaotas eelmistes pealetungides ja pealetungikatsetes palju sõjatehnikat.

ISW analüütikute sõnul võib Venemaal olla mõningaid mehhaniseerituid üksuseid reservis, kuid nende piiratud reservide rindele saatmine ei pruugi suurel määral praeguse Vene pealetungi edukusele kaasa aidata.

Mõttekoda juhtis tähelepanu ka Ukraina parlamendi julgeoleku- ja luurekomisjoni liikme Fedir Venislavskõi kommentaaridele, kelle sõnul on Venemaa nüüdseks saatnud Luhanski ja Donetski ning osaliselt Zaporižžja rindele kõik oma lahinguks kõlblikud üksused.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 820 sõdurit ja 7 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 143680 (võrdlus eelmise päevaga + 820);

- tankid 3316 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 6553 (+8);

- lennukid 299 (+1);

- kopterid 287 (+0);

- suurtükisüsteemid 2334 (+7);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 471 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 243 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2018 (+2)

- tiibraketid 873 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5209 (+13);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 225 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.