Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 5. juunil kell 20.11:

- Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva

- Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi

- Ukrainas hukkus Vene rünnakutes vähemalt 11 inimest;

- Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi, mis asus okupeeritud Donetski oblastis;

- USA esindajatekoda astus sammu uue Ukraina abipaketi suunas.

Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva

Ukraina ründas ja tabas viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks, teatas Ukraina mehitamata süsteemide vägi.

Venemaa sõjalogistikas kasutatavad laevad on muutunud üha sagedasemateks sihtmärkideks Ukraina rünnakutes, mille eesmärk on häirida Moskva varustusliine.

Sihtmärgiks olnud laevade hulka kuulus üks Zaporižžja oblastis Berdjanski linna lähedal, kaks Donetski oblastis Jalta lähedal ning kaks Donetski oblastis Mariupoli lähistel.

"Iga laev, mis on seotud vaenlase sõjalogistikaga või okkupeeritud aladelt ressursside ebaseadusliku väljaveoga, rahastab sisuliselt Ukraina-vastase sõja jätkumist ja on seetõttu õiguspärane sihtmärk," teatas mehitamata süsteemide vägi.

Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas sotsiaalmeedias, et reedel jõudis kodumaale 185 Ukraina sõjvangi ning lisaks ka üks tsiviilisik.

"Need on Ukraina relvajõudude, rahvuskaardi ja Ukraina riikliku piirivalveteenistuse sõdalased – reamehed, seersandid ja ohvitserid. Nad kaitsesid meie riiki Mariupolis ja Azovstalis, samuti Donetski, Luhanski, Harkivi, Hersoni, Zaporižžja, Sumõ, Kiievi ja Kurski rindelõikudes. Nende seas on ka neid, kes naasevad pärast aastaid Venemaa vangistusest," kirjutas president ning lisas, et mõned sõjaväelased olid vangis olnud juba 2022. aastast.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et vahetus oli kahepoolne.

"5. juunil tagastati Kiievi režiimi kontrolli all olevalt territooriumilt 185 Vene sõjaväelast. Vastu anti üle 185 Ukraina sõjavangi," vahendas ministeeriumi teadet riiklik uudisteagentuur RIA.

"Töö jätkub. Meie inimeste tagasitulek on Ukraina jaoks püsiv prioriteet. Me töötame iga päev, et vabastada iga Ukraina mees ja naine vangistusest," ütles Zelenski.

Another 185 Ukrainian defenders are returning home today from Russian captivity. One civilian is also returning along with the defenders. They are warriors of the Armed Forces of Ukraine, the National Guard, and the State Border Guard Service of Ukraine – privates, sergeants, and… pic.twitter.com/hyArk8Zhpj

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 5, 2026

Ukrainas hukkus Vene rünnakutes vähemalt 11 inimest

Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kolm inimest, teatasid reedel piirkondlikud võimud. Hiljem teatasid võimud, et Vene rünnakutes hukkus vähemalt 11 inimest ja 68 inimest sai vigastada.

Venemaa korraldas droonirünnaku Konotopis asuvale tsiviiltaristule, mille tagajärjel sai vigastada vähemalt viis inimest, sealhulgas kolm last.

"Vene rünnak süütas elumaja. Praegu on teada viis ohvrit: abikaasa, ema ja kolm last, kes on sündinud aastatel 2012, 2017 ja 2023. Kõik kolm last on haiglas koos oma 1988. aastal sündinud emaga, kes sai samuti vigastada," ütles Ukraina põhjaosas asuva Konotopi linnapea Artem Semenihhin.

Veidi varem oli president Volodõmõr Zelenski saatnud Vene režiimi juhile kirja, milles kutsus Putinit üles sõda lõpetama. 

Zelenski tegi neljapäeval Putinile saadetud haruldases avalikus kirjas ettepaneku näost näkku kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles hiljem, et kui Zelenski soovib Putiniga kohtuda, saab ta seda teha Moskvas.

Putin: Zelenskiga pole mõtet kohtuda enne rahuleppe saavutamist

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ütles reedel, et ei näe mõtet kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga enne rahuleppe sõlmimist, ning lükkas sellega tagasi Ukraina liidri üleskutse näost näkku kohtumiseks.

"Ma ei näe kohtumisel mõtet. Ainus, millel Ukraina poole jaoks mõtet on, on peatada meie relvajõudude edasiliikumine. See on kõik. Ja me vajame kokkuleppeid," ütles Putin Venemaa peamisel majandusfoorumil Peterburis päev pärast seda, kui Zelenski avaldas kohtumist taotleva avaliku kirja.

"Las eksperdid töötavad, leiavad lahendused ja siis saame kohtuda," lisas Putin.

Ta rõhutas samas, et sõda ei lõpe enne, kui Venemaa on saavutanud oma eesmärgid.

"Me eeldame, et sõjalised tegevused lõpevad millalgi. Kahtlemata lõpevad need siis, kui me oleme saavutanud eesmärgid, mille endale seadsime," ütles Putin.

Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi, mis asus okupeeritud Donetski oblastis

Väljaanne The Kyiv Independent kirjutab, et Ukraina drooniüksused on viimastel nädalatel edukalt rünnanud Venemaa kontrolli all olevat Donetski lennujaama, et takistada selle kasutamist sõjaväebaasina.

Ukraina mehitamata süsteemide 14. rügement on sihikindlalt hävitanud lennujaama taristut, mida Vene väed kasutasid nii Shahed-tüüpi ründedroonide stardipaiga kui ka logistikakeskusena. Operatsiooni käigus on Ukraina droonid hävitanud droonide stardiplatse, transpordivahendeid, laskemoonaladusid ja kütusehoidlaid. 

Operatsiooni kavandanud Ukraina ohvitseri sõnul on tegemist kampaaniaga, mille eesmärk on piirata Venemaa võimet kasutada Shahed-tüüpi droone rünnakuteks Ukraina linnade vastu.

USA esindajatekoda astus sammu uue Ukraina abipaketi suunas

Kuus vabariiklast liitusid demokraatidega, et suruda läbi hääletus Ukrainale antava sõjalise abi üle, teatas neljapäeval väljaanne The Hill.

Esindajatekoda hääletas tulemusega 218:204 protseduurilise ettepaneku poolt, mis sillutab teed hääletusele "Ukraina toetamise seaduse" (Ukraine Support Act) üle, mille esitas esindajatekoja väliskomisjoni juhtiv demokraadist liige Gregory Meeks.

Esmakordselt 2025. aasta aprillis esitatud eelnõu annaks Ukrainale kaheksa miljardit dollarit sõjalist laenu, pikendaks Ukraina julgeolekuabi algatust kuni 2027. aastani võimaldades Ühendriikidel saata relvi otse Pentagoni varudest ning kehtestaks Venemaale lisasanktsioone.

Samas märkis väljaanne, et eelnõu tekst on vananenud, kuna fondi eraldatud summa on väiksem, mille USA kongress kiitis heaks 2026. eelarveaasta riigikaitse volituste seadusega. Samuti kutsutakse selles NATO liikmesriike üles võtma kohustust kulutada kaitsele vaid kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Samas kui 2025. aastal võtsid NATO liikmesriigid suures osas kohustuse viia kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Sellegipoolest usuvad Ukraina toetajad, et Meeksi eelnõu vastuvõtmine saadaks tugeva signaali USA toetusest ajal, mil Venemaa intensiivistab rünnakuid riigi vastu ning Ukraina president Volodõmõr Zelenski on avalikult pöördunud Trumpi poole palvega saada ballistiliste rakettide tõrjumiseks Patrioti püüdurrakette.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1550 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 370 890 (+1550)

- tankid 11 980 (+2)

- jalaväe lahingumasinad  24 684 (+8);

- suurtükisüsteemid  43 315 (+68);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1832 (+2);

- õhutõrjesüsteemid  1404 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1576 (+14);

- operatiivtaktikalised droonid 329 772 (+2046);

- tiibraketid 4733 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 103 300 (+329);

- eritehnika 4250 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.