Tartu linnavalitsuse hinnangul on Tartust lendamise võimalus pakkunud varasemalt huvi mitmetele lennuettevõtetele, kuid kuna selle teenuse pakkumise kasumlikkus on olnud piiripealne, siis ei lenda eelmisest aastast Tartust välismaale ükski lennufirma.

Lahendusena näeb Tartu linnapea Urmas Klaas määratleda Tartust lendamine üldhuviteenusena ja kehtestada linna jaoks sobivaima rahvusvahelise lennuliini avaliku teenindamise kohustus ning anda lennuettevõtjale abi tingimustel, mis vastavad Euroopa Kohtu nn Altmarki kohtuotsusele. See 2003. aasta Euroopa Kohtu otsus sätestas, et kui konkreetse lennuliini opereerimine on määratletud üldhuviteenusena, siis kohalduvad abi andmiseks üldhuviteenuste toetamise erireeglid.

"Kui üldhuviteenuse osutamise eest makstakse hüvitist
tingimustel, mis vastavad Altmarki kohtuotsuse tingimustele, ei ole tegemist riigiabiga ning riigiabi reeglid ei kohaldu," selgitas Klaas kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM).

"Euroopa Liidu liikmesriigid on sellist võimalust aktiivselt kasutanud ja kehtestanud paljude, enamasti siseriiklike, lennuliinide suhtes avaliku teenindamise kohustuse. Aga ka rahvusvaheliste lennuliinide osas on avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist praktikas aina sagedamini ette tulnud," kirjutas Klaas.

Eestis seni selline rahvusvahelise lennuliini osas avaliku teenindamise kohustuse
kehtestamise kogemus ja praktika puudub.

Tartu linnajuht soovis MKM-i seisukohta, kas Tartu linn saaks kehtestada
Tartu rahvusvahelise lennuliini osas avaliku teenindamise kohustuse. "Kuivõrd Tartu linna, Tartumaa ja Lõuna-Eesti piirkonna arengudokumentides on ühe olulise eesmärgina sõnastatud Tartu rahvusvaheliste lennuühenduste arendamine ning Tartu linna eelarves on rahvusvahelise lennuliini toetamiseks ette nähtud ka vastavad rahalised vahendid, on Tartu linnavalitsuse hinnangul põhjendatud ja õiguslikult lubatav, et linna jaoks sobiva rahvusvahelise lennuliini osas kehtestaks avaliku teenindamise kohustuse linn ise," kirjutas Klaas MKM-ile.

MKM-i lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles, et riik tervitab Tartu plaani. "Head ühendused on vajalikud, eriti Tartus, ja meie toetame neid. Pisut eeldab see analüüsi jätkumist, et Tartu saaks oma sügisese lennuühenduse paika. Eeldab see seaduse analüüsi ja meil läheb sellega veel aega," sõnas Linnamägi.

"Tartu taotleb ühenduse pidamist, meil pole kahtlust, kas Tartu vastab sellele tingimusele. Meile on oluline, et ühistranspordi seadusest tulenev pädevus oleks ka korrektselt teostatud ehk hanke läbiviijana saaks tegutseda Tartu ise," lisas Linnamägi.

Ta sõnas, et Tartul tegelikult riigi luba vaja ei lähe ja ka riik ei pea selle andmist vajalikuks. "Kuid peame vajalikuks toetada, et nad selle ühenduse saaksid," sõnas Linnamägi. "Me ei näe takistusi, et sellisel viisil seda ühendust tellida. Pigem on Tartul vaja tõestada, et seda ühendust on Tartul vaja," lausus Linnamägi.

Lõpliku sõna Tartu rahvusvahelisele lennuliinile avaliku teenindamise kohustuse seadmises ütleb Euroopa Komisjon.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et linn on konkreetset dokumenti Euroopa Komisjonile juba esitamas.

"Me oleme plaaninud teha avatud hankemenetluse, mille sisuks on see, et lennufirmad peavad andma meile võimaliku toetusnumbri suuruse, mida nad linnalt vajavad. See ei tähenda, et see toetus maksimaalselt välja makstakse, sest ei tohi tekkida olukorda, kus makstakse linnaeelarvest kinni lennuettevõtte liigne kasumlikkus. Ja mõistlik kasumlikkus on Euroopa Liidu reeglitega kindlaks määratud," rääkis Mölder.

Tartu lennujaam rekonstrueeriti 2008. aastal, misjärel sobib selle taristu täielikult korrapäraste reisilendude teenindamiseks. Pärast lennujaama rekonstrueerimist on Tartust toiminud järgmised otseliinid: 2009–2011 – airBaltic liinil Tartu–Riia; 2009–2010 – Estonian Air liinil Tartu–Stockholm; 2011–2012 – Estonian Air liinil Tartu–Tallinn; 2011–2015 – Flybe Nordic liinil Tartu–Helsingi; 2015–2020 – Finnair liinil Tartu–Helsingi ja 2022 – Finnair liinil Tartu–Helsingi.