"Me peaksime rohkem rääkima ja nägema püsikulude ja tegevuskulude kontrolli all hoidmisest, investeeringud ei ole meile probleem," ütles Klaas kolmapäeval ERR-ile. "Investeeringuid tuleb teha ja investeeringutel on ju ka positiivne mõju majandusele seeläbi, et need annavad inimestele tööd ja järelikult laekub ka riigieelarvesse maksuraha seeläbi," lisas ta.

Kommenteerides ideed peatada Tartu südalinna kultuurikeskuse Siuru ehitus, rõhutas Klaas, et selle ehitusprotsess on juba alanud ning seda ei rahastata mitte laenu arvelt, vaid kultuurkapitali vahenditest.

"Siurut ehitatakse reaalselt laekuva hasartmängumaksu tulude pealt ja tööd [juba] käivad: Tartu linnas on väga ulatuslikud arheoloogilised kaevamised. Tööd on alanud ning on äärmiselt vastutustundetu võtta kuskil Tallinna kabinetivaikuses üles jutt sellest, et Siuru tuleks edasi lükata, kui keset Tartu linna on suur arheoloogiline kaevamine käimas ja tööd on alanud," rääkis ta.

Klaas viitas, et Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kahe kolmandiku ulatuses rahastab riiklikult tähtsat kultuuriobjekti kultuurkapital laekuvast hasartmängumaksust ja ühe kolmandiku ulatuses Tartu linn.

"See leping on sõlmitud, need tööd on alanud ja tööd käivad. Nii et sellega on ju inimesed otsustanud, kuidas tuleb edasi minna ja ma soovin siin küll igasuguse kahtluse sõnaselgelt maha võtta ja öelda, et mõlemad lepingupartnerid täidavad oma kohustusi ja Siuru tööd on juba alanud," rõhutas linnapea.

Klaas lükkas ka tagasi Sõerdi ja Võrklaeva idee vähendada tulumaksu hulka, mis kantakse edasi jõukamatele linnadele ja valdadele.

"Pean ütlema, et see on taas kord ebaprofessionaalne ettepanek, mis räägib sellest, et inimesed, kes neid ettepanekuid teevad, peaksid rohkem süvenema asjadesse, millest nad räägivad," märkis ta.

Klaas viitas, et Tartu linn kaotas juba eelmise tulude vähendamise reformiga, mida rahvasuus kutsuti Robin Hoodi reformiks nelja aasta jooksul 17 miljonit oma tuludest, mis on linna jaoks väga suur summa.

"Omavalitsustel on väga selged ülesanded avalike teenuste osutamisel. Me kõik näeme, kui palju raha nõuab näiteks hooldereformi rakendamine. Nii et rääkida siin, et veelgi vähendada omavalitsuste tulusid, siis ma ütlen seda ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimehena, et see lihtsalt ei ole võimalik. See ei ole võimalik," teatas Klaas.

Küll aga nõustus Klaas ideedega piirata riigi tegevuskulusid, vaadata üle riigieelarves varasematest aastatest ülekantavad summad ning vähendada bürokraatiat. Klaas tõi näiteks uute seadusaktide rakendamisega kasvava ametnike arvu ning hiljuti meediast läbi jooksnud ideed keelata siltide panek teede äärde või reguleerida köögiviljakasvatust.

"Me peame väga selgelt aru saama, et meie probleem on kõrged tegevuskulud. Meie probleem ei ole investeeringud. Investeeringud on vajalikud, need on ühekordsed ja nad ju tehakse ikkagi selleks, et neid püsikulusid hiljem ka kontrolli all hoida," rääkis ta.

Küsimusele, miks Võrklaev ja Sõerd selliste ideedega võisid välja tulla, vastas Klaas: "Nad otsivad tähelepanu. Ühtepidi on see hea, sellepärast et jah, me peame rääkima, kuidas oma riigi rahandust jätkusuutlikult korraldada, aga seda ei peaks tegema isikliku edevuse hinnaga."

"Kõik sellised ettepanekud peavad ikkagi lähtuma sellest, et me loome ühiskonda stabiilsust, mitte ei tekita ebastabiilsust niigi üsna ebastabiilsetel aegadel," võttis Tartu linnapea teema kokku.

Endised rahandusministrid  Võrklaev ja Sõerd pakkusid välja ideid, kuidas parandada riigieelarve seisu rohkem kui saja miljoni euro eest. Näiteks võiks nende hinnangul edasi lükata Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamise, kärpida jõukatele linnadele ja valdadele mõeldud raha, vähendada riigipalgaliste puhkuseid või tõsta arsti visiiditasu.

Pärnu linnapea jäi kahevahele

Pärnu linnapea Kristel Voltenberg (valimisliit Südamega Pärnu) jäi oma hinnangus Sõerdi ja Võrklaeva ettepaneku suhtes kahevahele, neid ühest küljest toetades, kuid samas ka vastustades.

"Sellesse tuleb süveneda ja tegelikult ega siis suuremate omavalitsuste tulubaasi vähendamine ei olnud nende ainukene idee. Ma arvan, et märksa kandvam idee oleks võib-olla tõepoolest selliste riikliku tähtsustega suurte kultuuriobjektide [ehitamise] mõneks ajaks pausile panek," rääkis ta ERR-ile.

"Kuigi ka siin võib olla vastuargumente. Kui me vaatame tänaseid ehitushindasid, siis võib-olla siiski oleks mõistlik need objektid, mis nii ehk nii peaksid tulema, valmis ehitada. /---/ Seda enam, et Pärnu väga ikkagi ootab ja loodab, et ka Pärnusse võiks tulla mitmeotstarbeline multihall. Oleme ausad, Tartu ja Tallinn on neid investeeringuid saanud piisavalt, aga Pärnu ikkagi väga tugeva regionaalse keskusena vajab samamoodi arengut ja selle arengu tõuget ka," tõi Voltenberg välja teise vaate.

Pärnu linnapea tõi omavalitsuste tulubaasi teemal esile viimaste kohaliku omavalitsuse valimiste eel üles tõusnud idee lubada inimestel deklareerida mitu elukohta, mis tähendab, et tulumaks võiks jaguneda proportsionaalselt nende kohalike omavalitsuste vahel, kuhu inimene on ennast elanikuks registreerinud.

"Kõik sellised ettepanekud – kellele meeldib üks, kellele meeldib teine – tuleb tegelikult julgelt arutlusele võtta ja ei tohi karta seda, et meil on varsti seisavad ees riigikogu valimised ja siis ei ole maksudest rääkimine populaarne. Maksudest peab rääkima, sellepärast et ega raha seinast ei tule. Ja kuidagimoodi mõistlikult peame me oma pisikest riiki ikkagi suutma majandada," tõdes Voltenberg.