"Üldine kampaania foon kui selline on igav. Keegi ei ole suutnud midagi üllatavat seekord teha. Suur osa valimiskampaaniast on klassikaline tapeet," kommenteeris Lumi riigikogu seekordset valimiskampaaniat üldiselt hinnates.

"Ja teine põhiline märksõna on ikkagi Ukraina sõda. Need valimised ongi pigem välispoliitilised valimised," lisas ta.

Lumi rääkis, et julgeoleku teemal on Reformierakond võtnud võidu. "Nad on seda julgeolekudebatti aasta otsa dikteerinud," sõnas ta.

Lumi ütles, et ka vabariigi aastapäeva puhul Eestisse tulevad kõrged külalised – Euroopa Komisjoni president ja NATO peasekretär – teenivad valimistel Reformierakonna huve. Samuti on Lumi sõnul kasuks tulnud Kaja Kallase tugevus välispoliitikas.

Rääkides EKRE veetavast valimiskampaaniast ja eelkõige nende kriitikast Ukraina abistamisel, ütles Lumi, et selline kampaania võib osutuda probleemseks EKRE suhtes kõhklevate valijate mobiliseerimisel.

Lumi rääkis, et julgeoleku teema domineerib sel korral riigikogu valimiste debatti täielikult.

Parempoolsete kohta ütles Lumi, et nemad alustasid oma kampaaniat liiga hilja. "Kui nad oleksid oma juttu eelarvetasakaalust alustanud aasta tagasi, siis oleks tõenäosus, et nad oleks mingil määral haaranud Reformierakonna valijaid, aga praeguse seisuga seda ei ole juhtunud," lausus Lumi.

Lumi rõhutas, et eelarvetasakaalu teema valijaid praegu eriti ei kõneta.

Eesti 200 on Lumi hinnangul targalt käitunud. "Nad ei ole püüdnud kampaania põhiteemasid dikteerida. Nad on olnud oma kampaanias lõbusad ja naeratavad. Nende puhul on poliitika mõttes küsimus, et kui nad võtavad üle 10 mandaadi, siis mis edasi saab. Mis nad teevad pärast valimisi, kui nad on võimul? Võib saada palju nalja, aga võib-olla ma eksin," rääkis Lumi.

Lumi sõnas, et kui Eesti 200 peaks minema koalitsiooni Reformierakonnaga, siis võib juhtuda, et Reformierakond suure valitsemiskogemuse pagasi najal lihtsalt neutraliseerib Eesti 200 ära. "Me teame ajaloost, et Reformierakond on seda tehes väga osav," sõnas ta.

Lumi sõnul ei ole ka meedia suutnud valimiste eel erinevaid teemasid piisavalt huvitavalt tõstatada.

"Ajakirjandus keskendub erakondade programmidele, aga tegelikult on poliitika palju rohkem kui erakondade programmid. See on küsimus ennekõike võimust. Kes hakkab kellega koalitsiooni tegema ja nii edasi. Seda võimu mõõdet on nendes debattides kuidagi vähe," kommenteeris Lumi.

Näiteks on Lumi sõnul poliitkuluaarides juba selge, et sündimas on kaks erinevat võimuplokki – Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning EKRE, Isamaa ja Keskerakond – mille teke sõltub valimistulemusest.

"Teises grupis on küsimus keerulisem. Ei ole selge, kes seal võidab. On see EKRE või Keskerakond. Kui EKRE seal võidab, siis on see grupp suhteliselt võimetu üldse midagi organiseerima," rääkis Lumi.

"Kui EKRE võidab valimised, siis EKRE-le peaministri positsiooni pakkumine on ennekõike Isamaa inimestele väga keeruline," sõnas Lumi.

Isamaa puhul tõi Lumi välja, et nende hääli röövivad nii Eesti 200 kui ka Parempoolsed.

Kui nende kolmeste plokkide alusel ei õnnestu koalitsiooni moodustada, siis üheks realistlikuks koalitsioonivariandiks hindas Lumi Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliitu. 

Valitsuse moodustamise määrab Lumi sõnul ka see, kuidas Keskerakond suudab oma vene valijad välja tuua. "Võib-olla kõige olulisem selles kontekstis on ikkagi Keskerakond. Kui palju nende vene toetaja praeguse seisuga tuleb välja? See on võtmeküsimus," sõnas Lumi.