Nii suurt tungi keeleeksamile, kui eelmisel nädalavahetusel, eesti keele tasemeeksami tegijad ei mäleta. A2 ehk algtaseme eksamile tuli ligi 350 inimest, kesktaseme vääriliseks hindas oma eesti keele oskust 648 inimest.

"Huvi tasemeeksamite vastu hakkas kasvama 2022. aasta teises kvartalis ja kõige enam püütakse B1-taset, mis on vajalik kodakondsuse taotlemiseks," rääkis haridus- ja noorsooameti peaspetsialist Sulvi Bötker.

Mullu tuli algtaseme eksamit tegema 939 inimest, 2021. aastal oli neid 700, B1-taseme eksamitegijaid oli mullu 550 inimest rohkem kui tunamullu, B2 eksamitegijaid oli aga 112 inimest enam kui aasta varem. Sügiseni domineerisid keeleeksami tegijate seas Venemaa kodanikud, kuid aasta lõpus oli algtaseme eksamil kõige enam Ukraina kodanikke.

"Üldiselt on tendents see, et nad on õppinud päris kenasti. Nad saavad selle A2- taseme ja see on täiesti realistlik," ütles eksamite vastuvõtja Evelin Müüripeal.

Algtaseme sooritamiseks peab inimene oskama 2500 sõna ehk aasta jooksul tuleks iga päev õppida kaheksa sõna, mis on Müüripeali sõnul täiesti realistlik. Sõjapõgenike, eriti nooremate, õpimotivatsioon on kõrge ning erineb kohalike eksamitegijate omast.

"Sealt on tunda sellist proovimist palju rohkem kui tõsist keeleõpet," sõnas Müüripeal.

Tasemeeksamil on Müüripeali hinnangul kõige keerulisem rääkimise osa, seda eriti Tallinnas, sest pealinnas saab vene ja inglise keelt osates väga hästi hakkama.

"Meie eestlased ise eelistame rääkida teisi keeli, kui me saame ja siis nendel inimestel napib võimalust seda praktilist eesti keelt kasutada," ütles Müüripeal.

Pühapäeval B1-eksamit teinud Vabaduse kooli füüsikaõpetaja Igor Verkhohliad kolis Eestisse viie aasta eest. Esialgu lukksepana venekeelses kollektiivis töötanud mees tegi algtaseme eksami aasta tagasi, B1-eksamiks õppis ta veebiprogrammi vahendusel.

"See oli keerulisem kui A2, sest B1-taseme eksamil oli kirjaosas 50 sõna ja 100 sõna, A2-eksamil oli 25 ainult ja see oli kergem osa," rääkis ta. Verkhohliadi sõnul loeb ta eesti keelt hästi ja räägib natuke, kuid eesti keeles kirjutamine on väga raske.

Pühapäevane eksam ei jää tema viimaseks, sest ta tahab ära teha ka B2-eksami. Aasta eest Krivõi Rihist sõjapakku tulnud Daria Babij on eesti keele algtaseme kursuse lõpetanud ning juuksuri sõnavara on tal selge.

"Sellised baasväljendid: kuidas vesi on, kuidas lõikame, küsid soengu kohta. Eestlased üldiselt  žestikuleerivad ja siis on aru saada. Ja need, kes oskavad, lähevad vene keele peale üle," rääkis ta.