Kui mõne aasta eest õpetati Eesti koolis teise võõrkeelena peamiselt kas vene või saksa keelt, siis nüüd saab põhikoolis õppida 15 erinevat keelt. Näiteks sel sügisel gümnaasiumi läinud Hans Krister oli põhikoolis õppinud kolm aastat hispaania keelt. Seda tema uues koolis ei õpetata ja nii ei jäänud perel muud üle, kui lapse edasine keeleõpe omast taskust kinni maksta.

"Tänu koolile leidsime teise õpilase veel, et kuna ei ole päris individuaaltund, on ka hind täiesti mõistlik. Mis kõige parem kompliment minu jaoks oli – kui laps pärast üht tundi ütles, et isa, tead, see raha läks vist asja ette, ma tunnen, kuidas ma seal päriselt õpin ja arenen," rääkis lapsevanem Sven Kala.

Tallinna keeltekoolis on sel sügisel märgatavalt kasvanud koolilaste huvi õppida prantsuse ja soome keelt.

"Kõige rohkem on soovitud seni soome keelt. Seda soovitakse ka online`is. Inimesed mitte ainult Tallinnast, aga ka õpilased teistest linnadest on seda õppinud ja õppimas," ütles Tallinna keeltekooli juhataja Ivar Soone.

Soone sõnul on õpilaste kursused veidi soodsama hinnaga ja see summa jääb alla 100 euro kuus. Siiani ükski kool kursuste eest maksnud ei ole. Haridusministeerium kohustuslikke keeletunde asendavates tasulistes kursustes probleemi ei näe.

Kui gümnaasiumis pole võimalik võõrkeele õppega jätkata, siis peab kool haridusministeeriumi selgituse kohaselt pakkuma lapsele võimalust alustada mõne teise keele õpet nullist. Teine võimalus on, et laps jätkab vanemate rahakotil õpinguid keelekursustel ning kool kannab sealsed tulemused üle.

Eelmisel talvel vaieldi selle üle, kas lapsevanematelt tohib koguda raha näiteks muuseumipiletite jaoks.

"Need on erinevad asjad. Kui tegemist on õppekavas kohustusliku ainega ja kool peab pakkuma võimalust mingisugust B-võõrkeelt õpilasel õppida – gümnaasiumi puhul me räägime B1, B2 võõrkeeltest, B1 võõrkeelt peab pakkuma õppida – siis see variant, et õpilane jätkab mingi keele õpet väljaspool kooli, tavaliselt ei ole see, et kool mingit muud varianti ei paku, see on lapsevanema ja lapse enda soov," rääkis haridusministeeriumi võõrkeelte peaekspert Marika Peekmann.

Tallinna reaalkooli juhi Ene Saare sõnul on koolide jaoks keerulisemad ajad veel ees, sest tänavused põhikooli lõpetajad on esimene lend, kel tuli vene keele asemel valida mõni muu võõrkeel.

"Kui nad saabuvad gümnaasiumisse, siis saab see olema väljakutse, mil viisil ja kuidas me avame neid B- keelte rühmi. Päriselt nii, et igaüks, kes soovib, seda saab, seda ei ole lihtsalt rahaliselt võimalik teha," ütles Saar.

Saare sõnul võiks teise võõrkeele valikut piirata ja mõnda vähem levinud keelt võiks koolis õpetada valikainena. Haridusministeerium selleks vajadust ei näe, sest gümnaasiumidel pole nende teada probleeme tekkinud.