Huvi eesti keele õppimise vastu on kogu aeg olnud, aga mullu sügisest kasvas see veelgi. Kui Tallinnas on õppurite seas väga palju uusi sisserännanuid, siis Ida-Virumaal on õppijad ennekõike kohalikud inimesed.

"Siin ei saa varjata, et eestikeelsele haridusele üleminek nii või teisiti kogu progressi mõjutab. Tulevad väga paljud õpetajad, kellel varem on olnud tunnistus olemas, aga nad ei ole pidanud või ei saanud eesti keelt praktiseerida, harjutada. Või siis need, kelle tase ei ole piisavalt kõrge, aga nüüd seda taset on vaja kaasa tõmmata," selgitas Tallinna eesti keele maja juhataja Margarita Källo.

Mitte-eestlastest õppurite seas on ülekaalus naised vanuses üle 40, kes soovivad töö tõttu oma keeletaset tõsta. Õppijaid jagub nii alg- kui ka kõrgtasemele.

Tallinnas on õppijate seas väga palju uussisserännanuid.

"On pigem nooremad meesterahvad, kes on tulnud Eestisse töö kaudu ja nendel on vaja A1 kuni B1 tasemele õppida, sest nad on reeglina ingliskeelses keskkonnas tööl ja neil on keeletaset vaja põhimõtteliselt oma dokumentide ja elamislubade pikendamiseks," rääkis Källo.

Multilingua keeltekoolis õppis tavaliselt 2500 inimest aastas, nüüd on ainuüksi eesti keele õppijaid nii palju. Suur osa neist on sõjapõgenikud, kelle õpetamise riigihanke kool võitis.

"Gruppe on väga palju. Igas kuus jooksvalt avame gruppe, praegu on avatud 50 gruppi korraga ja kõik nad õpivad 100 tundi algtasemel eesti keelt," selgitas eesti keele metoodik Ly Leedu.

Kuna õpetajaid napib, siis on koolil keeruline avada eesti keele kursusi teistele huvilistele, keda samuti on väga palju.

Pärast täiendkoolitust on eesti keele tunnis tahvli ees nüüd hollandi, kreeka, rootsi keele õpetajad.

Hollandi keele õpetaja Hello Upani sõnul on emakeele õpetamine lihtsam.

"Tuleb muidugi end ümber häälestada, asetada end teise positsiooni, et sa ei õpeta mitte võõrkeelt, mis on ka sinu jaoks võõrkeel, vaid emakeelt kellegi jaoks, kellele see on täiesti võõras ja keeled on ka väga erinevad," rääkis Upan.

Õpetamise teeb keeruliseks see, et lõviosa sõjapõgenike jaoks on eesti keel esimene võõrkeel ning õppima on tuldud mitte huvist keele vastu, vaid vajadusest. Õppureid on nii 18- kui ka 80-aastaseid.

"Selle kursuse jooksul on tihtipeale tekkinud huvi keele vastu ja nad väga huvituvad teistest meie kultuurilistest sündmustest, kommetest," ütles Upan.