Kui me aasta tagasi heiskasime Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi sünnipäeva auks oma sinimustvalge lipu, oli Venemaa mõni tund varem tunginud kallale oma naaberriigile Ukrainale. Vladimir Putin alustas täiemõõdulist vallutussõda, mille sarnast kahekümne esimene sajand ei tunne. Tol päeval purunes lootus, et suured sõjad Euroopas on jäänud igaveseks minevikku.

See on tõehetk meile kõigile: kui peaks langema Ukraina, siis võib sama saatus taaskord oodata mitmeid Euroopa riike ning rahvaid. Ukraina võitleb mitte ainult oma riigi, rahvuse ja kultuuri püsimise, vaid meie kõigi eksistentsi eest.

Täna kinnitame üheselt: Eesti ja meie liitlaste toetus Ukrainale kestab seni, kuni Ukraina on selle sõja võitnud. Olen isiklikult korduvalt Ukrainas viibides näinud ukrainlaste kaitsetahet, vastupidavust, sihikindlust ja loomulikult tänulikkust selle eest, mida Eesti riik ja Eesti inimesed on Ukrainale andnud. Aitäh selle eest! Me teame sõprade ja liitlaste olulisust samuti väga hästi.

105 aastat tagasi 24. veebruaril rajasime oma riigi ning kindlustasime selle iseseisvuse vabadussõjas tänu Eesti inimeste ja meie sõprade pingutustele, ohverdustele ja toele.

Jah, 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks jäädavalt muutunud. Kuid ma keeldun loovutamast Eesti Vabariigi kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele!

24. veebruar ei saa olema terrori ja hirmu päev. See saab olema headuse päev, mil vaatamata hävitustööle ja soovile alistada, võitis inimeste südamlikkus ja abivalmidus. See saab olema julguse päev, sest 24. veebruaril astuti vastu ülekaalukale vaenlasele kartmatult ja ennastsalgavalt. See saab olema ühtsuse päev, sest liitis kõik need, kes hindavad vabadust, inimlikkust ning õigust elule ja rahule. See saab olema õigluse päev, sest need, kes kurjuse valla päästsid, saavad karistatud.

Selline saab olema meie sünnipäev, 24. veebruar, meie ja tulevaste põlvede jaoks üle kogu maailma. Ja selle nimel seisame kindlameelselt nii kaua, kui on vaja. 24. veebruar on tähistanud ja jääb tähistama vabadust!

Kallis Eesti rahvas! Meie kallis Eesti riik tähistab täna oma 105. sünnipäeva. Oleme jõudnud heaoluriikide liigasse, kuigi meie maal on veel palju ühiskondlikku ja piirkondlikku ebavõrdsust.

Meil tuleb tõsiselt pingutada oma inimeste toimetuleku tagamiseks mitme samaaegse kriisi ajal. Samal ajal oleks ülekohtune kõigi elavate ja juba lahkunud põlvkondade suhtes, kui keelduksime nägemast, kui meeltülendavaks on muutunud meie Eestimaa. Ei saa tõesti jätta kordamata rahvakirjanik Hando Runneli poeemist "Ilus maa" selle hümnilisi lõpuridu: "Ilus, ilus, ilus on maa. Ilus on maa, mida armastan."

Jätkugu seda armastust meile kõigile. Jätkugu meelekindlust ületada vastuolusid ja raskusi. Jätkugu visadust ja kannatlikkust vabaduse triumfi saabumiseks ning rahu taastumiseks. Olgu meile eeskujuks ukrainlaste ja meie esivanemate vaprus. Olgem ise ühtsed ning tegusad oma tuleviku tagamisel.

Ilusat ja väärikat pidupäeva meile kõigile! Elagu Eesti! Elagu Ukraina! Elagu vabadus!