Juure sõnul on president Alar Karis üks hea näide sellest, et teadlasena võib inimene saada kelleks ta soovib. See aga ei ole tema hinnangul kõige tähtsam.

"Minu arvates pole kõige olulisem olla teadlane, vaid olla uudishimulik inimene. Teadlane on üks selle alaliike. Ja meil on Eestis väga vedanud, et meil on väga tark mees presidendiks saanud," ütles Juur, kes püüab teadust noorte seas populariseerida.

"Arvan, et uudishimulikest ja tegusatest inimestest tuleb (noortele) alati näiteid tuua ja mitte ainult saavutusest karjääriredelil, vaid ka sellest, kuidas nad oma elu elavad, kuidas lastega hakkama saavad, kuidas nad tulevastesse põlvedesse panustavad, kuidas nende elu üldse laemalt on," lisas ta.

Kuigi hiljuti sai näiteks eesti juurtega teadlane Svante Pääbo Nobeli preemia, siis see Juure hinnangul noori pigem ei kõneta.

"Arvan, et see on selline asi, mida võib hakata rääkima võib-olla tudengitele ülikoolis, sest nii vanade inimestega, kes saavad meil Nobeli preemiaid, noored ei suuda samastuda. Nobeli preemia näib nii kauge horisondi taga, võib-olla läheb neil veel 50 aastat oma elust enne, kui nad selleni küündivad. Aga arvan, et tõelisi talente ja eeskujusid tuleb noortele tuua palju lähemalt. Selles mõttes on vedanud, et meil saade "Rakett 69", mis annab noortele nende omaealisi eeskujusid, keda jälgida."

Juur tegi vabariigi aastapäeval ka väikese füüsikaeksperimendi, millega soovis edastada Eesti rahvale sõnumi, et õppida saab igal pool ja kõigest.