Perekonnapoliitika valimisprogrammides joonistub välja kaks suundumust. Konservatiivide (Isamaa, EKRE) programmi keskmes on paljulapselised pered. Haavatavamate sihtrühmade vajadusi nende programmides peaaegu ei käsitleta, samuti mitte pere suurusest (mitte majanduslikest võimalustest) tuleneva toetuste süsteemi ebavõrdsust suurendavat mõju.

Ülejäänud erakondade programmid panustavad sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele, nõrgemate aitamisele ning teenuste kättesaadavuse parandamisele. Erandiks on Keskerakond, mille programm on hübriid kahest kirjeldatud lähenemisest, olles ühtlasi üks ebamäärasemaid.

Valimiste eel perekonnapoliitika teema üheks valimiste põhiküsimuseks tõsta soovinud Isamaa lubadustes keskendutakse mitte niivõrd lastele ja nende jaoks vajalikule keskkonnale kui rahalistele otsetoetustele. Esimese ja teise lapse toetuse tõstmisega saja euroni taotletakse teatud vigade parandust äsja vastu võetud peretoetuste süsteemi sündimust vähendavale mõjule. Viimane keskendus lasterikastele peredele ning seeläbi on Isamaa lubaduste osas isetäituvad.

Isamaa soovib ka tõsta tulumaksuvabastust iga kasvava lapse eest 5000 euroni, kahekordistada lapse eest ette nähtud pensionikoefitsenti ning võimaldada abikaasade ühiselt maksudeklaratsioonilt lubadusi. Need meetmed on kulukad, aga ei paranda otseselt laste kasvatamiseks vajalikke teenuste kättesaadavust (lastehoid jm tugiteenused). 

Uus abielurefendum tulekul?

Isamaa perepoliitika juurde kuulub ka abielu väärtustamine, erakond soovib algatada põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks.

Selline Eesti tegelikkust eitav väärtuskaitse pigem vähendab sidusust ja võib hoopis põhjustada negatiivset mõju pereloomele. Kontekstis, kus traditsioonilise pere institutsioon on tugev, võivad sellised meetmed välistada just nende noorte pereloomet, kes on pigem orienteeritud kooselulisele mitmekesisusele.

Teaduskirjanduses on leitud, et otseselt sündimust toetavad meetmed võivad teatud juhtudel põhjustada hoopis vastupidist käitumisreaktsiooni, sest nooremate põlvkondade jaoks tajutud tõrjutus ja ebakindlus suureneb.

Noorte vanemate olukorda selgelt parandavatest meetmetest võib välja tuua Isamaa plaani tagada vanemapuhkuselt tööle naasnud, lapsevanemale lapse haigestumisel hooldushüvitise tema keskmise palga väärtuses. See vähendab lastega noorte perede vaesust ja tõstab üldist kindlustunnet parema toimetuleku juures.

Nõrgemad kaitseta 

Isamaa valimislubadustest paistab ka silma, et haavatavate sihtrühmade olukorra parandamisele eriti ei keskenduta, kui välja arvata lubadus "pöörata erilist tähelepanu laste väärkohtlemise ja perevägivalla ennetamisele ning vägivallaohvrite toetamisele". Nii üldiselt see programmis kirjas ongi. 

Kui Isamaa lubab taastada abielupaari ühise maksudeklaratsiooni esitamise võimaluse ja sellega kaasnevad soodustused, siis Reformierakond lubab ühisdeklaratsiooni ka kooselupartneritele. Kuid vaid registreeritud kooseludega piiramine ei erista Reformierakonda oluliselt Isamaast, sest kooseluseaduse jõustamatuse tõttu laiendab see hõlmatute ringi vähe. Noorte kindlustundele aitaks kaasa üldisem kooselude peale laiendamine, näiteks piiramine ühele aadressile sisseregistreerimisega.

Reformierakonnal napib konkreetsust

Reformierakonna lubadused jäävad sageli üldsõnaliseks. Näiteks pole võimalik aru saada, mida tähendab lubadus "Toetada mõlemat vanemat paindliku töö- ja pereelu ühildamisel." Mingil määral kajastub see idee panustamises töötajate- ja peresõbralikele ning mitmekesisust toetavate töökohtade arendamisele ettevõtetes, kuid meetmete konkreetsusest jääb Reformierakonnal siin puudu.

Samuti lubatakse perede ja laste "eelkõige vajaduspõhiselt" toetamist. Selle eelduseks on välja õpetatud spetsialistid, kes suudavad välja selgitada abi vajaduse. Laste ja perede abistamisel tuleks sarnaselt tervisevaldkonnaga senisest rohkem rakendada teaduspõhiseid ennetusprogramme, mis üldist abivajadust vähendaksid.

Ennetamise lubadusi on programmides vaid mõned üksikud: näiteks Isamaa ja SDE lubavad mõlemad vanemaharidusse panustada - esimene neist suurendades rahastust valdkonnale kahe miljoni euroni aastas ning SDE lubab luua kogukondlikke ennetus- ja peretöökeskusi üle Eesti.

Reformierakond eristub Isamaast (aga ka EKRE-st ja Keskerakonnast) üksikvanemate väärtustamisega. Lubatakse üldsõnaliselt, et "üksikvanemate riikliku toetamise põhimõtted kaasajastatakse". Samuti adutakse, et esimese ja teise lapse puhul on viimase perehüvitiste reformiga suurenenud nende vanemate ebavõrdsus ning lubatakse tähelepanu fookust pöörata.

Reformierakond lubab sarnaselt Isamaaga parandada viga vanemapuhkuselt naasnute haigus- ja hooldushüvitistega lähtudes vanema käesolevast sissetulekust. Üldjuhul soovitatakse teaduskirjanduses haiguslehtedega manipuleerimise vältimiseks lähtuda mitte käesolevast, vaid teatud viitega sissetulekust, näiteks siis vanemapuhkusele eelnenud keskmisest sissetulekust.

Reformierakond tegeleb Isamaast erinevalt teenustele ligipääsu teemaga, näiteks lubatakse kaotada lasteaia kohatasud. Põhjamaade kontekstis on taolisel meetmel olnud mõningane mõju madalamapalgaliste pereloomele, aga ka laste parematele kognitiivsetele võimetele.

Sotsid ja Eesti 200 sarnased

Eesti 200 perepoliitika on suunatud erinevalt Isamaast, EKRE-st ja mõnevõrra Keskerakonnast ning sarnasemalt SDE-le ja Reformierakonnale majanduslikult haavatavamate elanikkonnarühmade (eeskätt suurem tähelepanu puudega lastega seonduvale) üldisema kindlustunde parandamisele ning majandusarengu ja hinnatõusu mõjude teatud kompenseerimisele perekondadele.

Selgelt eristuv ja progressiivne on lubadus ühtlustada lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused võrdselt kuue kuuni mõlemale lapsevanemale. Meede on suunatud kodusele võrdsemale tööjaotusele, aga ka palgalõhe pensionipõlve edasikandumise vähendamisele.

Soovõrdsuse mõjust pereloomele on räägitud pikalt Põhjamaade kontekstis, kui mitte arvestada viimaste aastate suundumusi. Igati asjakohane on ka plaan laste haiguse aegset ema hooldushüvitise määra seniselt 80 protsendilt saja protsendini sissetulekust ja lubadus leida õiglasem lahendus neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult peale vanemapuhkust (seda siiski sarnaselt Reformierakonnale ja Isamaale).

Ka laste hooldamisel võiks mõelda, kuidas täpsemalt isasid rohkem kaasata. Sarnaselt sotsiaaldemokraatidega lubab Eesti 200 kõik lapsetoetused indekseerida, mis on perede tulevikukindlust toetav ning võimaldaks lapsetoetused viia välja tulevastest parteipoliitilistest valimiskemplustest. 

Sotsid soovitavad järjestikuste laste sündimisel vanemahüvitise arvestamise juurde elukalliduse koefitsiendi, seega on sotsiaaldemokraatidel Eesti 200-le sarnanev dünaamilisem vaade toetustele, mis arvestab ka majandustsüklist tulenevaid mõjusid. SDE plaan laiendada koduteenuse ja teiste teenuste osutamist erivajadusega laste peredele on tegelikult juba alanud muutuse jätkamine.

Praegune tegelik suurim murekoht on KOV-ide teenuste rahastus selliselt, et KOV-ide vahel ei tekiks suuri ebavõrdsusi teenuste pakkumisel. Meede toetab küll sidusat pere- ja tööelu ühitamist, kuid selle rakendamist raskendab lisaks KOV-ide alarahastatusele ka vajadus teenuseosutajate suuremamahuliseks koolitamiseks.

Töö- ja pereelu parema ühitamise seisukohalt on oluline, et SDE peab vajalikuks vanemapuhkuselt naasnutele karjäärinõustamiste ja koolituste pakkumist. Sarnaselt Isamaale on sotsid valmis nõustama paare ja toetama vanemaharidust. SDE toetab ka ühtsetele kvaliteedinõuetele vastava perelepitusteenuse väljaarendamist.

Vanemahüvitis vanavanematele?

Keskerakonna perepoliitikas leiab ära mainimist sõna "pereauto", nimelt tahetakse luua paljulapselistele peredele pereauto soetamise ning eluruumide korrastamise toetusmeetmed. Eristuvaks lubaduseks võib pidada ka peresõbralike ettevõtete tunnustamist, samuti plaani muuta vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, nii et võimaldaks vanemahüvitist maksta osaliselt vanavanematele.

Tundub, et Keskerakond on oma programmiga hakanud Isamaad üle pakkuma. Erinevalt Isamaast pööratakse aga tähelepanu vähekindlustatud, puudega lapsi kasvatavatele ja üksikvanemate peredele. Neile lubatakse suurendada olemasolevaid ja luua täiendavaid toetusi.

Keskerakond näeb sarnaselt SDE ja Eesti 200-ga vajadust lapsetoetusi ka indekseerida ning tõsta toetuse saamise iga 21. aastani. Viimase põhjendust siiski ei tooda, sest pragune seadus lubab toetusi maksta kuni teise haridusastme läbimise lõpuni, mis ilmselt katab ka tõstetavat vanusepiiri.

EKRE lubadused on kõige kulukamad. Suures osas on kattuvusi Isamaaga: maksuvabastused paljulapselistele peredele, pensionilisa, kodulaenu soodustused. EKRE soovib luua soodsa kodulaenu ja kustutada sellest neljandiku iga uue lapse sünniga. Soodustused ja toetused, mida jagatakse pelgalt laste arvu põhiselt ja mitte vajaduspõhiselt suurendavad majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust.

Samuti lubatakse viia läbi õppelaenu ja õppetoetuste reform ning kustutada õppelaen pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last. Minevikutrendide põhjal ilmselt eeldatakse, et nii võiks langetada laste esmasünnivanust ning seeläbi mõjuda võimalikule (kuna pikem n-ö pereloome aeg) sündimuse kasvule. Samal ajal oleks selle meetme mõju väike, sest enamik lükkab lapse saamise edasi kindla töökoha saamiseni. 

Perega maale

Eestimaa Rohelised on üks väheseid, mis mainib kohalikke omavalitsusi, neile lubatakse eraldada raha ja aidata välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada. Huvitaval moel on nende perepoliitika peatükki sattunud ka regionaalpoliitiline peremeede, mida oodanuks pigem Isamaa programmist.

Soovitakse käivitada eluasemeprogramm, millega pakutakse peredele läbi omavalitsuste võimalust saada soodsal tingimusel kinnisvara väikeses linnas, alevis või alevikus. Pered, kes ääremaale elama asuvad, saavad eluaseme remondi toetusraha, mis on kümnendik kinnisvara ostuhinnast ja omandi seisukorrast.

Sarnaselt Reformierakonnale lubatakse tasuta lastaiakohta ja sarnaselt Eesti 200-ga sajaprotsendilist lapse hooldushüvitist esimesest päevast. Parempoolsete programmis perepoliitika käsitlemist ei leia, kui mitte selleks pidada lubadust kaotada laustoetuste maksmine ning ebavõrdsuse kaotamine peretoetustes.

Hea rahvastikupoliitika

Valimislubadusi rahvastikupoliitika valdkonnas on võrreldes 2019. aasta riigikogu valimistega tulnud juurde ning need on läinud oluliselt konkreetsemateks, ilmselt tulenevalt ka sellest, et mitmed parteid on olnud viimasel valimistevahelisel perioodil valitsemise juures.

On mõneti üllatav leida endiselt suunitlust otsetoetustele ja oluliselt vähem üldist töö- ja pereelu ühitamist toetavaid või ebakindlust vähendavaid meetmeid. Sellised kaudsemad viisid parandaksid inimeste üldist heaolu, sealhulgas (tulevaste) perede ja laste elu. Siiski on oluline, et teatud parteide programmides saavad tähelepanu just haavatavamad rühmad ja nendele suunatud meetmete kaudu on võimalik paljude täiskasvanute tööturule naasmine.

Samuti väärib programmides esile tõstmist kohalike omavalitsuste võimekuste kasvatamine, et neile pandud kohustusi reaalselt ka regionaalses võtmes oleks võimalik ühtlasemal tasemel ellu viia.

Hea rahvastikupoliitika hõlmab meetmeid, mis kasvatavad üldist kindlustunnet igas vanuses ühiskonna liikmele. See tähendab hariduse, tööelu paindlikkuse, hoolduskoormuse õiglasema jaotuse, vanemas eas toimetuleku ning regionaalselt võrdsema teenuste kättesaadavuse tagamist.